UUDISED

Maailmas juhtub nii mõndagi. Me tahame seda teada ja usume, et ka teie olete sellest huvitatud.

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Digilill sõbrapäeval säästab loodust ja panustab ettevõtte SDG eesmärkidesse

Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, istutab Loodushoiu Fond iga müüdud digitaalse lille eest ühe haruldase kodumaise taime päikesepaneelide alla.

Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.

Loodushoiu Fond ei soovi olla äärmuslik ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.

Sõbrapäeval on kombeks kinkida lilli. Suurbritannia uurimuse järgi on seitsme välismaalt pärit lõikelillega kimbu jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Siin oleks võimalus panustada väga otse ettevõtte SDG eesmärkidesse. Julgustame ettevõtjaid viima läbi uuringut sihtgrupi seas - võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest või roosi, mis närbub 4 päeva pärast. Meie partneritel on neid maid, kuhu kasvama panna ja jätta sellised tähtpäevade õied ja taimed, mis teenivad pikemat vaadet ja loodusväärtuste hoidmist.

Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele.

Nii istutati näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Erasmus+ Elu enklaavide projekti vabatahtlikega päikesepargi alla 500 taimekest.

Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit

2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 

Digilill oli ka Eesti Ekspressi nädalasõna 2022

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige

tel 518 0641

pille.ligi@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

 

KliimaKliima

Uued uuringud: süsiniku krediit on seotud ettevõtete CO2-heite kiirema vähendamisega

Vabatahtlikult süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted teatavad suurema tõenäosusega aastatagusest väiksemast koguheitest ja investeerivad rohkem heitkoguste vähendamisse kui ettevõtted, kes ei tegele süsinikuturgudega

10. oktoobril avaldatud uued uuringud näitavad, et vabatahtlikel süsinikuturgudel (VCM) osalevad ettevõtted on juhtival kohal mitmesuguste jõuliste kliimameetmete, vastutuse ja ambitsioonidega - edestades üldiselt ettevõtteid, kes ei osta süsinikdioksiidi krediiti.

Forest Trends'i ökosüsteemi turuplatsi uus uuring näitab, et mitte ainult süsinikdioksiidi ostudega ei rahastata kiireid kliimameetmeid, vaid need on seotud ka ettevõtetega, kes juba tegelevad kliimamuutustega oma otsetoimingutes ja kogu väärtusahelas.

Leiud on järgmised:

  1. Vabatahtliku süsinikuturuga tegelevad ettevõtted vähendavad oma heitkoguseid rohkem kiiresti kui teised valdkonnas tegutsevad etevõtted..
  • Vabatahtliku süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted vähendavad oma süsinikuheitmeid iga-aastaselt1,8x tõenäolisemalt;
  • 1.3x tõenäolisemalt kaasavad sellised ettevõtted ka oma tarneahelat vähendama kliimamõjusid;
  • Vabatahtlik krediidiostja investeerib 3x rohkem heitkoguste vähendamise jõupingutustesse oma väärtusahelas. Nad investeerivad oma äritegevuse (insetting) heitkoguste vähendamisse, sealhulgas taastuvenergia tarbimisse ja taastuvenergia sertifikaatide (REC) ostmisse (offsetting).
  1. Vabatahtlikel süsinikukrediidi ostjatel on rohkem panustamas kliimamuutustega tegelemisesse ja nende eesmärgid on ambitsioonikamad, kui mitteostjatel.
  • Vabatahtlikul krediiditurul ostjatena osalevad ettevõtted on 3.4x suurema tõenäosusega lähtumas heakskiidetud teaduspõhisest kliimaeesmärkidest;
  • 1.2x on tõenäolisem, et juhatus teostab järelevalvet ettevõtte kliimaüleminekukavade üle, ja
  • 3x suurema tõenäosusega lisavad Skoop 3 heitkogused oma kliimaeesmärki - märkimisväärne, arvestades, et Skoop 3 heitkogused moodustavad suurema osa (91%) süsinikdioksiidi ostjate heitkogustest, ning samuti on ettevõtetel kõige raskem kontrollida. Skoop 3-e heitkogused tekivad teatavasti ettevõtte tarnijate poolt tootmisahela alguses, klientide poolt tootmisahela lõpus ning teiste väärtusahela ettevõtete ja organisatsioonide poolt.
  1. Turul on suurenenud nõudlus kiiremate ja kvaliteetsemate süsinikdioksiidi krediitide järele. See näitab, et ettevõtted on valmis maksma rohkem, et tagada pakkumise kvaliteet. Vabatahtliku süsinikuturu väärtuseks hinnati 2021. aastal 2 miljardit USA dollarit ja tööstuseksperdid eeldavad, et see kasvab 2030. aastaks vähemalt viiekordseks 10-60 miljardi USA dollarini.

Aruandes analüüsitakse vabatahtlikke süsinikuturgude tehinguid ja ettevõtete kliimaga seotud avalikustamist CDP-le (endine Carbon Disclosure Project) 7415 organisatsiooni poolt 590 institutsionaalsele investorile allakirjutanu nimel, kellel on kokku 110 triljonit USA dollarit varade kohta, ja 200+ suuremat ostjat, kellel on üle 5,5 triljoni USA dollari hankekulude kohta.

Süsinikuga seotud ühikud moodustavad väga väikese osa üldisest tegevusest: analüüs näitab, et äriühingute ostetavad ühikud moodustavad keskmiselt veidi üle 2% nende koguheitest.

Loodushoiu Fond toob kogukonnani uudiseid ja teiste teemade seas ka süsinikuvaldkonnast. Me ei anna hinnanguid ja lähtume sellest, et kõik erinevad maailmavaated ja tegevusvaldkonnad, mis toovad kasu kliimamuutuste leevendamisele, on positiivsed. Eva Truuverki (Rohetiiger) parafraseerides ei kritiseeri me lapsi lugemise õppimisel nende komistamistel ja eksimustel. Sama põhimõte kehtib Loodushoiu Fondil organisatsioonide ja inimeste suhtes, kes teevad esimesi samme jätkusuutlikkuse teekonnal. Tervitame kõiki ettevõtteid, kes aitavad rahastada loodusväärtuste hoidmist.

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks

Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks. 

ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.

 ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.

 ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid. 

ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.

Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/

PõllumajandusPõllumajandus

Loodushoiu Fondi uueks nõukogu liikmeks valiti Olav Kreen

Loodushoiu Fondi asutaja Eesti Erametsaliit valis uueks fondi nõukogu liikmeks Olav Kreeni

Olav Kreen on 7. põlvkonda maaomanik Viru-Nigula Vallast. Oma tegevustes soovib leida tasakaalu põllumajanduse ja loodushoiu vahel. Kogemusi on ammutanud nii Rootsist kui Ameerikast ning tema hallata on 600 ha põllu ning 100 ha metsamaad.

Uue nõukogu liikme kaudu on ka põllumajanduse valdkonna maaomanikud kaasatud loodushoiu teemadesse. Täna tegutseb Olav Kreen Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmena ja on Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige.

Olav rõhutab, et kõigest 10% Eestimaast on intensiivses kasutuses põllukultuuride all ja põllumajanduse all olevast alast on umbes 23% mahemaa. Enamust põllumajandusmaast majandatakse keskkonnasõbralikult, kus panustatakse mulla tervise ja elurikkuse suurendamisse.

Oma rollina näeb Olav looduskaitselise vastandumise asendamist tulemustele orienteeritud loodushoiuga põllumajandusvaldkonnas. Võtmetähtsusega on süsteemi vabatahtlikkus mida saavutada osaliste teadlikkuse tõusu abil. Kõige aluseks peab ta koostöö ja üksteisemõistmise arendamist.

Foto: Scanpix

KliimaKliima

Tasuta asju ei ole olemas

Loodushoiu Fondini on jõudnud info, et metsaomanikele võidakse jagada istutamiseks tasuta taimi. Palun jälgige, et istutamiseks vajalike taimedega ei tuleks kaasa lisakohustusi – näiteks süsinikukrediidi vaikimisi üleandmine, tasuta taime eest.

Skeemi taga on soov saada enda valdusesse õigus uue varaklassi - süsinikukrediidi - üle. Süsinikukrediitide rahalist väärtust hinnatakse täna 17 – 35 € tCO2eq kohta sertifitseeritud uusmetsastamise projektides, mõned hindavad tuleviku väärtuseks 100€ tCO2eq.

Kui keegi teine maksab kinni maaomaniku kulud ja suudab tõestada, et just kingitud tasuta taimed olid need, mis kinnistul süsinikku seovad, ei pruugi maaomanikul olla võimalik hiljem raha süsinikukrediitide müügist saada. Krediidid võivad kuuluda sel juhul vahendajale.

Soovitame täpsustada konkreetseid tingimusi, mille alusel need tasuta/väga soodsad taimed omanikku vahetavad ja vajadusel lisada juurde nt üleandmise vastuvõtuaktile, et taimede soodushind ega tasuta iseloom ei anna tarnijale mingeid õigusi maaomaniku süsinikukrediitidele.

Lisainfo süsinikukrediitide kohta:
https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid
https://www.loodushoiufond.ee/projektid/looduspohised-susinikukrediidid-eestis

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Põlispuu kui maamärk

Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida. 
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril. 
 

Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust. 

Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit. 

Foto: Hendrik Relve 

 

KliimaKliima MetsadMetsad

Päris või plastikust jõulupuu - kumb on keskkonnasõbralikum?

Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal tõstatub küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas pärispuu või tehismaterjalist kunstpuu? Koondasime siia info, mille paikapidavust kontrollisime Eesti oludes, ja jagame seda nüüd ka Sinuga.

Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?

Lühike vastus – päris! Puude kasvamine aitab leevendada kliimamuutusi ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate te tegelikult ikkagi metsi (allpool sellest täpsemalt). 

Kas tehispuud on keskkonnale halvad?

Alustame sellest, et uue plasti lõhn ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu. Kuid materjali tõttu, millest puu on valmistatud, ei ole enamik kunstlikke puid ka ringlusse võetavad, jõudes nii kohalikesse prügilatesse.

Tehispuu valmistatakse tööstuslikult ning plastmaterjalidest (PVC, PE, PP), kusjuures 99% plastist pärineb taastumatust fossiilkütusest, st naftast või gaasist. Seda süsinikku tagasi maa alla ei topi.

Ligi 90% puudest tuuakse omakorda Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu. 

Aga minu tervisele?

Mis puutub plastidesse, siis PVC on täis kantserogeene. Eriti reguleerimata on materjal, mida kasutatakse jõulupuude valmistamiseks.

Veelgi halvemaks teeb selle asjaolu, et PVC valmistamisel kasutatakse stabilisaatorina pliid, mis korduval kasutamisel laguneb pliitolmuks.

Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?

Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks. Eriti kodumaiste jõulupuude puhul.

Järgmisena - toetate metsi! Isegi kui looduses kasvavaid puid võetakse maha kuusemüügiks, jääb neid alles palju-palju rohkem! Riigimetsast toodi 2021. aastal 9000 puud, mis teeks ca 4 hektarit kuusemetsa. Kuid need puud võetakse vaid kohtadest, kus puu ei saa suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Erasektor müüb erinevatel hinnangutel vähemalt 30 000 puud veel juurde, selles koguses on nii istanduse puud kui alusmetsast pärit puud.

Rääkides aga näiteks USA istandustes kasvavatest 350-500 miljonist kuusekesest, siis sealt lõigatakse igal aastal jõuludeks 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, koduna paljude loomade, lindude ja taimede jaoks.

Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda neile teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks. Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlusse võetavad ja lõpetavad prügimäel.

Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?

Kasvav puu seob süsinikku. Looduspõhised süsinikusidumise lahendused, nagu metsakasvatus, aitavad siduda kuni 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust CO2 heitkogustest. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab ka, et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.

Majandatavas metsas tehakse hooldusraie käigus ruumi tulevikupuudele. Istutades 2000 puud hektarile, on neid 60 aasta pärast 300-600 puud hektaril. Need allajäänud või allajäävad puud võibki koju tuua. Erinevate andmete järgi istutavad põllumajandustootjad eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, liikidele elupaiku ja head mulda. 

Jõulupuud Eestis 

Kui ostad jõulupuu:

  • osta lähedal kasvanud, nii ei ole transpordiga seonduvat heidet.
  • Eelista looduslikku istanduse kuusele.

Aga mida teha Eestis päriskuuskedega, mille tõid jõuluks tuppa?

  • Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik maha tagasi istutada. Võta ühendust kohaliku metsaühistuga, tal on võimalik öelda, kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna. Vaata, et puu ei oleks väga kuumas toas viibinud.
  • Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
  • Söödav kraam: Elistvere Loomapark, mittesöödav kraam: Elistvere Loomapark. Võta palun enne ühendust.
  • Sul on oma aed? Leia aias koht, kus puu pakub varjumiseks paika putukatele või taimedele. Talvel pakuvad igihaljad puud lindudele turvalist istumise kohta. Kevade saabudes, arvesta, et mida rohkem on lõigatud okstel ja tüvel maapinnaga kontakti, seda kiiremini puit laguneb. Aukude puurimine puutüvesse kiirendab  protsessi, maas lamav puit pakub omakorda sobivat elupaika erinevatele putukatele. Üldjuhul Eesti aias just liiga palju lagupuitu ei leidu - innukas aiapidaja koristab oksaraod ära. Ole positiivselt laisk!
  • Tee kuuseke multšiks peenardele ja aiateedele.
  • Lasteaiad ja koolid - saate puurida jõulupuu tüvesse augud ning nii on olemas putukahotell.
  • Kohalikud omavalitsused - kuivanud esinduspuu tüvest saab teha riiulid, nagu Tšehhis Praha esinduspuuga tehti. Kui sisukas firmakingitus järgmiseks aastaks!
  • Koduseid võimalusi leiab veel: sae puutüvi ketasteks (või lase kohalikul ehituspoel seda teenusena teha) ning kasuta erinevateks projektideks: soojaalus, tassialus, peenra ääristus, puidust medaljonid, hoovi lillepostamentide alused, mudaköögi tarvilikud objektid, toesta kuivanud oksaga orhideed jms.
  • Kuuse saab annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).

Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua, on veel võimalusi:

  • Mine metsa ja tee seal pilt sulle meeldivast kuusest. Salvesta oma puu GPS koordinaadid ning kui Su sõber sinult uurib, milline on Sinu tänavune kuusk, saada talle see pilt ja koordinaadid.
  • Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas).
  • Kaunista akna taga olev puu marjadega – pidulauaks lindudele.
  • Loo oma kuuseke, taaskasutades vanu materjale. Ideid leiad siit. 

Sihtasutus Loodushoiu Fond algatas 2022. aastal projekti Istutades tulevikku. Sellega pakume kõigile soovijaile võimalust metsa istutada, samuti nõustame erinevaid osapooli looduspõhiste süsinikusidumise võimaluste osas. 

KliimaKliima

Soovituslik kirjandus: süsinikukrediidi pakkujate võrdlus turul

Kolm neist kauplevad süsinikukrediitidega. Kaks (Ecobase ja Arbonics) pakuvad tulu tavametsanduse, eAgronom põllumajanduse kõrvale. SingleEarth annab väärtuse metsa raiumata jätmisele. Firmad on küll rahvusvahelised, kuid asju saab neis ajada eesti keeles. Lepingud on inglise keeles, kuid Ecobase, Arbonics ja eAgronom pakuvad neile ka tõlget. Minimaalne maa hulk 3 ha on paika pandud vaid SingleEarthil, kuid ka teiste puhul ei ole sellest väiksema pindalaga majanduslikku mõtet tegelema hakata.

Tabelist leiate pakkujate tingimused ja ka oodatava tulu, mis aitavad maaomanikul otsustada, kas hakata sellega tegelema ja milline ettevõte vahendajaks valida.

SUUR ÜLEVAADE | Maaomanikul on võimalused süsinikusidumise ja elurikkusega lisatulu saada - Maaleht (delfi.ee)

Pille Ligi kommentaar: "Maaomanikele ei ole vahet, kas tegu on krediidimüügi või mingis muus vormis keskkonnajälje korvamisega, nende jaoks tekib ikka süsiniku sidumise kohustus.

Enne süsinikukrediidi müügi plaanimist tasub kindlasti lugeda läbi lepingute sisu ning mitte müüa krediite odavalt. Mida odavamalt müüb maaomanik, seda suurem on rohepesu oht. See tähendab, et ostja ei ole tegelikult vähendanud oma CO2 jalajälge."

KliimaKliima

Euroopa Komisjon võttis vastu vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku

Euroopa Komisjon võttis täna vastu kogu ELi hõlmava vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku, et tagada süsiniku eemaldamine ja usaldusväärne sertifitseerimine. Ettepanek edendab:

  • uuenduslikke süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiaid ja
  • säästvaid süsinikdioksiidi tootmise lahendusi ning
  • aitab kaasa ELi kliima-, keskkonna- ja saastamist vähendavate eesmärkide saavutamisele.

Kavandatav määrus peaks Euroopa Komisjoni sõnul parandama oluliselt ELi suutlikkust süsiniku sidumise arvutamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks. 

Süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on ettepanekus sätestatud süsiniku eemaldamise sõltumatu kontroll ning reeglid olemasolevate sertifitseerimisskeemide tunnustamiseks. Süsiniku eemaldamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse kavandatava määrusega neli kriteeriumit:

  1. Ennetamine: süsiniku eemaldamise tegevust tuleb täpselt mõõta ja see toob kliimale ühemõttelist kasu;
  2. Täiendavus: süsiniku eemaldamise tegevused peavad minema kaugemale olemasolevatest tavadest ja seadusega nõutust;
  3. Pikaajaline talletamine: sertifikaadid on seotud süsiniku säilitamise kestusega, et tagada püsiv talletamine;
  4. Jätkusuutlikkus: süsiniku eemaldamisega seotud tegevused peavad säilitama või kaasa aitama säästva arengu eesmärkidele, nagu kliimamuutustega kohanemine, ringmajandus, vee- ja mereressursid ning elurikkus.

Euroopa Komisjon soovib saada 2050. aastaks selle süsteemi kaasabil maailma esimeseks kliimaneutraalseks mandriks. Eesmärgi saavutamiseks peab EL vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid miinimumini. Samal ajal peab Euroopa Liit suurendama süsiniku eemaldamist atmosfäärist, et tasakaalustada heitkoguseid, mida ei saa kõrvaldada.

  • Tööstuslikud tehnoloogiad, nagu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega bioenergia (BECCS) või süsiniku otsene kogumine ja säilitamine õhus (DACCS), võivad koguda süsinikku ja säilitada seda püsivalt.
  • Põllumajanduses ja metsanduses võivad süsiniku tootmise tavad jätkusuutlikult suurendada süsiniku talletamist muldades ja metsades või vähendada süsiniku eraldumist pinnasest, et luua uus ärimudel põllumeestele ja metsameestele.
  • Pikaealised tooted ja materjalid, näiteks puidupõhised ehitustooted, võivad hoida süsinikku seotuna mitmeid aastakümneid või kauemgi.

Tänase ettepanekuga edendatakse tipptasemel puhtaid tehnoloogiaid ja toetatakse Uut Euroopa Bauhausi, tunnustades puidupõhiste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide süsiniku salvestamise võimet. Ettepanek võimaldab kasutada uuenduslikke era- ja avaliku rahastamise vorme, sealhulgas mõju loovat ja toovat rahastamist või riigiabi või riigiabi raames antavat tulemuspõhist riiklikku toetust

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele. Nelja kriteeriumi alusel töötab komisjon välja kohandatud sertifitseerimismeetodid eri tüüpi süsiniku eemaldamise tegevuste jaoks, mida toetab ekspertrühm. Ekspertgrupi esimene kohtumine on planeeritud 2023. aasta I kvartalisse.

Komisjoni ettepanek põhineb Teatis säästvate süsinikutsüklite kohta. See aitab saavutada ELi ambitsioonikat eesmärki, milleks on 310 miljoni tonni süsinikdioksiidi sidumine Euroopas. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor aastaks 2030 ja edendada looduse taastamise tegevusi kooskõlas Looduse taastamise seadusega ja Ringmajanduse tegevuskavaga. Ettepanek aitab ettevõtetel oma kliimajalajälje kohta aru anda vastavalt Ettevõtte sotsiaalse vastutuse direktiiv ja sellega seotud jätkusuutlikkuse aruandlusstandarditega, tagades avalik-õiguslike ja eraorganisatsioonide kliimaneutraalsuse väidete osas suurema läbipaistvuse.

Väljavõte ettepanekust maaomanikele

  • Süsinikku siduva põllumajanduse puhul peaks metsastamisega kogutud süsinik või turbaalade maapinnas hoitav süsinik kaaluma üles CO2 eemaldamiseks kasutatavatest masinatest tulenevad heitkogused või maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused, mis võivad olla põhjustatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest.
  • Säästlikkuse nõuded peaksid vajaduse korral ja kohalikke tingimusi arvesse võttes tuginema metsandustegevuse ja CO2 maa-aluse alalise geoloogilise säilitamise kriteeriumidele, mis sätestati komisjoni määruses (EL) 2021/213928 ja mis käsitleb metsa ja põllumajanduse biomassi tooraine säästlikkuse kriteeriume.
  • Mõõtmise metoodika peaks tagama süsiniku läbipaistva sertifitseerimise, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele või ettevõtjate rühmale, eelkõige väikepõllumajandustootjatele ja metsahaldajatele.
  • Soodustatakse erialaorganisatsioonide poolt nõustamisteenuste osutamist. Ühine põllumajanduspoliitika ja riigiabi võivad rahaliselt toetada nõustamisteenuste osutamist, teadmiste vahetamist, koolitust, teabemeetmed või interaktiivsed innovatsiooniprojekte koos põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjatega.

KogukonnadKogukonnad

Täna toimuvad neljandat korda Annetamistalgud

Täna, 29. novembril toimuvad juba neljandat korda Annetamistalgud, mil heategevusorganisatsioonid ja vabaühendused üle Eesti kutsuvad üles erinevaid ühiskondlikult olulisi algatusi annetustega toetama. Talgud on sündinud rahvusvahelise heategevusliikumise Giving Tuesday eeskujul, mis toimub rohkem kui 75 riigis üle maailma. Eestis korraldavad Annetamistalgusid Vabaühenduste Liit kootöös maakondlike arenduskeskustega. 

Miks üldse on oluline annetada ja milline on eestlaste annetamiskultuur? Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf toob ERR-i artiklis välja, et kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavaid erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid ehk lisaks näiteks vabatahtlikus tegevuses osalemise ja kogukonnaelus kaasa rääkimise ka annetavad. Annetamiskultuuri edendamine ei ole vajalik mitte ainult vabaühenduste võimekuse toetamiseks ja erinevate ühiskondlike valupunktide leevendamiseks, vaid terve ühiskonna sidususe ja heaolu tõstmiseks. Oma annetusega kuhugi panustamine seob meid selle valdkonnaga, on oluline osa ühiskondlikust aktiivsusest ja aitab kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimisele.  

Eestlaste annetamiskultuur on Klandorfi sõnul viimastel aastatel näidanud selgeid paranemismärke: 2021. aastal ulatus Eesti vabaühenduste deklareeritud annetuste summa 55 miljoni euroni - näiteks viis aastat tagasi oli see summa 18 miljoni euro võrra väiksem. Eesti annetajate seas on naisi kaks korda rohkem kui mehi ning annetajaid leiab rohkem nooremate seas, kuid annetamine on tõusuteel soost ja vanusest hoolimata. Positiivsetele arengutele vaatamata on meie annetamiskultuuris siiski veel arenguruumi: Eestis on iga püsiva annetaja kohta peaaegu kolm inimest, kes seda ei tee ning keskmise annetaja panus heategevusse on kuus umbes sama palju, kui kulub tassile heale kohvile.

Loodushoiu Fond kogub 2022. aastal annetustalgute kaudu Eesti põlispuude hoidmise heaks. Kui ka sinule on tähtis looduskeskkond ja soovid aidata kaasa selle targale hoidmisele, saad meie tegemisi toetada kas 29. novembril rahalise annetusega või pikema koostööga loodushoiu valdkonnas.

Toeta Eesti põlispuude hoidmist ja säilmist!

Miks tasub põlispuid toetada? Põlispuude hoidmine aitab tagada looduses liigirohkust ja otsingu Eesti pärandkultuuri. Soovime jõuada inimesteni, kelle maal on põlispuud ja kutsuda nad kaasa põlispuud hoidjaks. Põlispuud on alles tänu sellele, et maaomanikud on neid märganud ja säilitanud.

Tutvu põlispuudega täpsemalt!

Jälgi meie tegemisi: https://www.loodushoiufond.ee/

ja FB lehele: https://www.facebook.com/loodushoiufond/

KogukonnadKogukonnad

Igaühel on midagi kinkida ja kõigi suuremeelsus loeb

Liituge heade tegude päevaga ja aidake luua Maailma, mida kannab inimlikkus ja suuremeelsus.

Peagi on käes heade tegude päev ehk 29. november, mis on maailmas pühendatud mittetulunduslike organisatsioonide toetamisele, et üheskoos midagi head korda saata. Selles on hea meel osaleda ka Loodushoiu Fondil #annetamistalgud keskkonnas.

GivingTuesday on ülemaailmne annetamise päev, mis loodi 2012. aastal lihtsa ideena: päev, mis julgustab inimesi head tegema. Sellest ajast alates on see kasvanud aastaringseks ülemaailmseks liikumiseks, mis inspireerib sadu miljoneid inimesi andma, tegema koostööd ja tähistama suuremeelsust.

Liituge liikumisega ja andke – igal teisipäeval ja iga päev – olgu selleks osa teie ajast, annetus või teie hääle jõud kohalikus kogukonnas.

See on lihtne idee: olgu see siis kellegi naeratamine, naabri või võõra abistamine, kohale ilmumine meist hoolivate inimeste juurde, või jagades midagi mis meil on sellega, kel on vaja. Iga tegu loeb ja kõigil on midagi panustada parema maailma ülesehitamisse, milles me kõik elada tahame.

Kui ka sinule on tähtis looduskeskkond ja soovid aidata kaasa selle targale hoidmisele, saad meie tegemisi toetada kas 29. novembril rahalise annetusega või pikema koostööga loodushoiu valdkonnas.

Toeta Eesti põlispuude hoidmist ja säilmist!

Kutsu toetama ka oma sõpru!

Miks tasub põlispuid toetada? Põlispuude hoidmine aitab tagada looduses liigirohkust ja otsingu Eesti pärandkultuuri. Soovime jõuada inimesteni, kelle maal on põlispuud ja kutsuda nad kaasa põlispuud hoidjaks. Põlispuud on alles tänu sellele, et maaomanikud on neid märganud ja säilitanud.Tutvu põlispuudega täpsemalt!

 

Jälgi meie tegemisi

https://www.loodushoiufond.ee/

ja FB lehele

https://www.facebook.com/loodushoiufond/

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Maaomanikele süsinikuturu maailmast

Enne kui Loodushoiu Fond alustas looduspõhiste süsinikuturgude uurimisega ning tõlkimisega maaomanikele, puudus Eestis selline kompetents maaomanikele. Loodushoiu Fond hoiab enda käes infot turuosaliste kohta ning tõlgib selle täna maaomanikule arusaadavasse keelde.

 

Mis on Loodushoiu Fondi lugu süsinikusellide seas? 

On ainult kolm viisi, kuidas saab panustada loodushoidu sure mõjuga. Valitsuste kaudu, filantroopide abil ning süsinikuturgude toel. Riigiti on võimalused, seadusandlus ja ootused maaomanikele erinevad, ning filantroopia ei ole piisavalt suuremahuline. Nii et järele jäävad süsiniku- ja elurikkuse turud. See ei tähenda „kõik müügiks“ #rohepesu, vaid pigem võimaldab kaasata raha seni alarahastatud loodushoiu valdkonda.

Tänases süsteemis on palju parandada – välismaa näidetel müüakse krediite liiga madala hinnaga või puudub tõeline lisanduvus. Teiselt poolt on väikemaaomanikel pea võimatu osaleda turul nii, et nad sellest ka kasu saavad. Bürokraatlikud tingimused ja tegevuse tõestamine kulutab tuhandeid töötunde.

Tellija poole peal on tarvis usaldusväärseid pakkujaid ning pakkuja soovib näha bürokraatiavaba protsessi ning tõestust, et tellija on oma jalajälge vähendanud ning ei lähe indulgentsi ostmise teed.

Eestis on õnneks olemas Metsaregister ning Maa-ametil avaandmetel kaardikihid, kust on võimalik tõdeda, kas ja mis sellel alal kasvamas on. Euroopas on aga tehingute jaoks tarvilik vabatahtlik süsinikuturg alles loomisel. Seega puudu oli platvorm, kuhu koonduvad erinevad Eesti maaomanikud oma loodushoiu projektidega ja mitte ainult süsiniku omadega.

Aga palju siis süsinikukrediit maksab?

Seda ei tea eriti keegi. On olemas kaks registrit, mis kohalduksid ka Eestisse (Verra, Gold Standard), siiski kaubeldakse paljude süsinikuühikutega väljaspool neid organisatsioone. Parimate kättesaadavate andmete põhjal räägime Maailmas 1–5 miljardi dollari väärtuses tehingutest ja 100–200 miljonist tonnist süsinikust, mis alles eelmisel aastal nn maha kanti. Maha kandmine toimub siis, kui krediit jõuab lõppostjani, kes kasutab krediiti enda jalajälje vähendamiseks.

Statistika näitab, et uusmetsastamise projektide eest makstakse keskmiselt kõige enam ja et kohustuslik turg tõmbab üles hindu ka vabatahtlikul. Aastal 2021 oli keskmine uue metsa rajamise eest süsinikukrediidi hind 7€ tCO2eq. Samas on selles statistikas sees projektid Aafrika ja Lõuna- Ameerika mandrite projektid ning lahendused, kus krediidiostja maksab taime hinna. Statistiliselt väga erinev oli aga Uus-Meremaa, kus summad olid keskmiselt 30tCO2eq ning sama on Gold Standard verifitseeritud projektidel, keskeltläbi 25€. 

Erinevate hinnangute järgi tõuseb nõudlus turul oluliselt ning täna grupisertifikaati taotlema minevale maaomanikule, kes 2023 kevad istutab, lubatakse pigem 50-100€ tCO2eq hinda.

Praegu mõjutab vabatahtlikku süsinikuturgu kolm põhimist tegurit.

  1. Ettevõtted lubasid kliimaneutraalsust ja NetZeroni jõudmist ning ostavad üha enam krediiti.
  2. Kauplejad ja investorid näevad hindade kerkimist ning hoiavad üha enam positsioone.
  3. Kolmas jõud, mida keegi ei oodanud, oli tokeniseerimise abil krüptoraha lisandumine turule.

ÜRO Kliimamuutuste saadiku, Mark Carney hinnangule tuginedes peaks nõudlus krediitide järele hüppama vabatahtlikul süsinikuturul 2030. aastaks 15 korda. Aastaks 2050. vajab Maailm kliimamuutuste peatamiseks 100x nõudluse tõusu. Seega turul tegutsevad ettevõtted hindavad, et aastaks 2030. tõuseb turg 100 miljardi dollarini, eeldades koguse ja ka hinna kasvu. 

Loodushoiu Fondis oleme keskendunud sellele, kuidas aidata kaasa looduhoiutegudesse lisaraha kaasamisele, olgu selleks tiigi rajamine või süsinikukrediidi nimel istutamine. Kõik ettevõtted, kes soovivad loodusele midagi tagasi anda, on oodatud. 

Kuidas tekib kvaliteetne süsinikukrediit metsa- ja maakasutuses?

Kvaliteetne süsinikukrediit peab olema täiendav, püsiv, võrreldav, kontrollitud ning sellel peab olema positiivne mõju kohalikele kogukondadele ja elurikkusele. Kui tegemist on looduspõhiste süsinikukrediitidega, võivad need kujutada endast süsiniku sidumist atmosfäärist (eemaldamist) või heitkoguste vältimist (vältimist/talletamist).

Mis vahe on sidumisel ehk eemaldamisel ning vältimisel/talletamisel?

Ajalooliselt ei ole siiani eriti vahet tehtud eemaldamisel (=sidumine) ja vältimisel, samuti on rahvusvahelises ja ka Eesti meedias segadus, et kes ja millega tegeleb. Õnneks kasvab nõudlus selle eristamise järele ja registrid reageerivad "eemaldamise" välja toomisega. American Carbon Register andis just välja eemaldamise märgise.

  • Uus- ja taasmetsastamine
    Sidumist saab taotleda metsastamis- ja taasmetsastamise projektidega, kuigi oluline on siiski kontrollida täiendavust. Tuleb vältida olukorda, kus on taasmetsastatud aastakümneid, ja nüüd soovitakse tavapärasele äritegevusele lisaks taotleda süsinikukrediiti.
  • Parendatud metsamajandamise praktika
    Samas tuleb meeles pidada, et paremad metsamajandamise projektid võivad osaliselt olla siiski ka sidujad, võimaldades tootlikel metsadel kasvada suuremaks, et siduda täiendavat süsinikku. Soomes näiteks on võimalus parendada puutuhaga metsa happesust, suurendades seeläbi metsakasvu (st süsiniku sidumise võimekust).
  • Talletatud heitkoguste praktika
    Siin on ülimalt oluline arvestada täiendavuse ja püsivuse riskiga - mis saab siis kui siiski metsaga tulevikus midagi juhtub. See on võimalus eelkõige looduskaitselistele metsadele.
  • Välditud heitkogused kui süsinikukrediidid
    Rahaline täiendavus tähendab, et projekti elluviimiseks oli vaja majanduslikku stiimulit. Näiteks kui süsinikukrediidi müügi läbi välditakse metsaala muutmist hooneteks või märgala kuivendamist.

Aga mis puutub raadamise ärahoidmisesse, siis alternatiive pole. Kui süsinikutulu ei oleks, tekiksid Lõuna-Ameerika metsade asemel põllumaa, karjäärid või asulad.

Sellepärast pooldatakse väga paljude looduskaitsjate poolt välditud heitkoguste ühikutega kauplemist just Lõuna-Ameerikas troopiliste metsade kaitseks. Nendeta on oht kaotada Amazonas põllumaaks. Eestis peame mõistma oma konteksti ja mõtlema, et ehk aitab leevendada SKV-le makstav süsinikukrediitide tasu riigi kulutusi looduskaitsele. 

Mida peaks ostja eelistama metsandusprojektides?

Ostja võiks alustada ja eelistada oma jalajälje vähendamist. See on täna kõige-kõige olulisem. Järgmiseks oleks väga mõjus, kui ostja tahaks teha koostööd maaomanikuga, kellega koos leitakse loodushoiu projekt, mida erakaitsealal ellu viiakse – loodushoiutöödel on üldjuhul ka pikem ajaline mõju. 

Samamoodi on hea süsinikuprojekti tunnus püsivus ja see, et tegevust ei pöörata tagasi. Muidugi on ökosüsteemid väga dünaamilised, sõltuvalt mitmest välisest tegurist, mis panevad süsiniku aastate jooksul kõikuma. Tasakaalustatud kliima tulevastele põlvedele tagab seega eelkõige dekarboniseeritud majandus, lisaks dünaamiline loodushoid ja süsinikukrediidi projektid kui võimalus rahastada süsinikku siduvaid projekte.

Kuidas näeb välja olemasolev projekti sertifitseerimise protsess täna? Kuidas Loodushoiu Fond sobitub?

Tänase looduspõhise projekti jaoks on mujal maailmas võimalik palgata konsultatsioonifirma, kes tuleb ja teeb mõõtmisi, hindab süsinikuvarusid ja lähtealuseid. Seejärel esitate selle registrile süsinikumajanduse kavana, mis seejärel saadab audiitori krediidi väljastamiseks ülevaatust läbi viima. Kuid maa-alad, mida on vaja kokku saada, et taotlemine oleks kuluefektiivne, on Eesti kontekstis liialt suured.

Seega oleme teinud koostööd eraettevõtetega, et tekiks Eestisse sarnaselt metsaomanike PEFC/FSC grupisertifikaadi taotlemise võimalus. Eestis on olemas kaks süsinikukrediidi kirjutajat – Ecobase ja Arbonics. Nad ei võta konsultatsioonitasuna raha vaid 10% Teie tekkivatest krediitidest.

Loodushoiu Fond koos maaomanike erialaliitudega räägib läbi tingimuste osa, et need lepingud lähtuksid reaalsetest võimalustest ja kaitseksid ka maaomanikke, kes võtavad 40 aastased kohustused. Teisipidi oleme selgitanud finants ja IT taustaga süsinikuprojektide kirjutajatele, et Eesti õigusruumis ei ole metsadesse puutuha toomine süsiniku sidumise suurendamiseks lubatud, mistõttu seda ei ole sarnaselt Soomega võimalik Eestis rakendada. 

Meie eesmärk ei ole olla krediidi väljastaja ega sertifitseerija. Selle asemel on meie eesmärk teha koostööd maaomanikega, kel loodushoiu projektid, et luua andmeplatvorm, mille abil on näha kõik eramaa loodushoiu projektid, sh erakaitsealad. 

Loodushoiu Fondi visioon on aidata järgmise kahe aastakümne jooksul hoida, taastada ja aidata haruldastel liikidel ellu jääda tuhandetel hektareil Eestimaal. 

Kui meil õnnestub rahalisi vahendeid selleks suunata, kahtlemata oleme väärtuslik organisatsioon. Lisaks saame oma andmete ja tehniliste võimalustega võimendada loodusalade seiret ja haldamist eramaal, mis on tarvilik tuleviku “NetZero-loodus-metsa-positiivse-süsinikuneutraalse-negatiivse” ühiskonna ülesehitamiseks. Teisisõnu - selleks, et inimkond ellu jääks.

Kuva rohkem

Close modal

Logi sisse

Kontot veel ei ole?

Loo tasuta konto kohe