UUDISED

Maailmas juhtub nii mõndagi. Me tahame seda teada ja usume, et ka teie olete sellest huvitatud.

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Kevadine istutushooaeg on lõppenud, registreeru sügiseks

Selle aasta kevadel on Loodushoiu Fond koos mitmete partneritega istutanud metsa erinevates kohtades üle Eesti – kokku on üle 400 inimese abiga saanud mulda üle 26 000 noore taime. See kevad oli fondi jaoks esimene istutushooaeg ning oleme selle tulemusega väga rahul.
 

Metsade uuendamine istutuse näol annab meile eelkõige ajalise võidu – nimelt uueneb mets Eesti tingimustes enamasti ka ise, kuid seda pikema aja jooksul.
 

Täname kõiki oma koostööpartnereid ning kutsume huvilisi üles registreeruma 2022. aasta sügisistutusele või 2023. aasta kevad- või sügisistutusele. Oleme avatud koostööks nii maaomanike, eraisikute, kollektiivide kui ka näiteks ettevõtetega, kes soovivad puude istutamisega kompenseerida oma tegevuse kliimamõju. 
 

Loe võimaluste kohta metsaistutuses kaasa lüüa lähemalt siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!

Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.

Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.

Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.   

Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit 

Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit 

 

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Avasime istutushooaja!

Loodushoiu Fond pani heade partnerite abil pühapäeval kolme tunni jooksul maha pooled neist 5000st taimest, mis partnerettevõtte nimel tänavu kasvama saavad. Selle aasta kohta on tegu varajase istutusega, kuna talv on olnud pikk ning maapind on siiani kohati jäätunud ning lumine. Pühapäeval ette võetud lank oli istutuseks siiski sobilik, maapind pehme ning ka taimed sulanud.

Soovime kõikidele metsameestele ning loodussõpradele edu toimekaks istutushooajaks!

KliimaKliima

Süsinikust, krediitidest, maaomanikest ja loodushoiust

Kasvuhoonegaaside ehk süsinikukaubanduse teema on järjest aktuaalsem ja tekitab üha rohkem küsimusi. Oleme kokku pannud infomaterjali tutvustamaks, mis on süsinikuprojektid, milliste soovidega vahendajad maaomanike poole pöörduvad, kuidas süsinikukrediidi tekkimise protsess välja näeb ning millistele kriitilistele aspektidele tuleks enne tehingu tegemist tähelepanu pöörata. 

Et keerulisest teemast paremini aru saada, selgitame alustuseks lahti mõned põhiküsimused:

Miks süsinikuga kaubeldakse?
Euroopa Liit on lubanud aastaks 2030 vähendada heitkoguseid vähemalt 55%, et täita Pariisi Kliimakokkuleppes seatud eesmärke. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline ettevõtete kasvuhoonegaaside vähendamine, kuid alati ei ole võimalik seda piisavalt kiiresti teha. Seetõttu soovivad ettevõtted osta süsinikukrediiti, et enda tekitatud heitmeid loodusele korvata. 

Mis on süsinikuturg?
Süsinikuturud jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kohustuslikku süsinikuturgu juhitakse riikide poolt ja need kehtivad teatud spetsiifilistele tööstussektoritele, kus tegutsevad suured süsiniku emiteerijad. Vabatahtlikul süsinikuturul kaubeldakse süsinikukrediitidega, need on juhitud korporatsioonide või ettevõtete poolt ning nende eesmärk on saavutada heitmete vähendamine individuaalsete ettevõtete tasandil.

Mis on süsinikukrediit?
Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ettevõte tõendab, et ta on tasunud teatud koguse CO2 keskkonnast eemaldamise eest. Näiteks metsaomanikul on mets, mis seob süsinikku või maa, mida on võimalik metsastada ning seeläbi panna süsinikku siduma.  

Mis on süsinikuprojekt?
Projektiks nimetatakse süsinikukrediidi ostja ja maaomanike ühist tegevust, mis järgides kokkulepitud reegleid seob kiiremini, rohkem või kauem süsinikku puitmassiks ja mulda. Sellega kaasneb maaomanikule krediidi eest tasumine.

Kes on ostja? 
Ettevõtted on huvitatud metsaomanikult süsinikukrediidi ostmisest, et seeläbi vähendada enda jalajälge. Siin võiksid maaomanikud mõelda, et meie metsad ei peaks olema kattevari neile tööstusettevõtetele, kes emissioonide vähendamise ja fossiilsetest kütustest loobumisega iseseisvalt hakkama ei saa või ei taha saada. Liiga madalad süsinikukrediidi hinnad ei pane ettevõtteid oma süsinikutarvet üle hindama, sest odavam ja lihtsam on osta endale kliimaneutraalsus.

Teine grupp ostjaid on vahendajad. Nende soov on soetada süsinikukrediit mõnel juhul hinnaga 7€ tCO2eq, et müüa tulevikus krediit edasi näiteks 50€ tCO2eq lõppostjale (nt tehnoloogia- või tööstusettevõte). Müügitehinguga seatakse maaomanikule kohustused - mõnel juhul 100 aastaks. Vahendajad aga 10 aasta pärast ei vastuta, vastutavad maaomanikud.

Mis ma nüüd tegema pean?

Ehkki süsinikukauplejad soovivad maaomanikega kiiresti ja odavalt kokkuleppeid sõlmida, kehtib põhimõte „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ka siin. Pikka, 30-50 aastast kohustust ei maksa endale võtta enne, kui kõik olulised detailid nagu maaomaniku saadav kasu või talle jääv otsustusvabadus on selged. Olulisi küsimusi oleme kaardistanud maaomanikele siin: https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid.

Nõudlus krediitide järele on vabatahtlikul süsinikuturul kiires tõusutrendis, kasvades erinevatel hinnangutel 2030. aastaks 15 korda. Seetõttu ei ole maaomaniku seisukohast lepingute sõlmimisega kiiret ning pole põhjust karta rongist maha jäämist, kui võtta endale natukene rohkem aega mõtlemiseks ja otsustamiseks. 

Euroopa Liit on välja töötamas ka vabatahtliku süsinikuturu põhimõtteid. 
Hoiame maaomanikke kursis arengutega süsinikuvaldkonnas Loodushoiu Fondi kodulehel.

KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Maalehes vestles Mari Kartau looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega reisimisest, märkamistest ning ka põlispuudest.

Maalehes vestles Mari Kartau looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega reisimisest, märkamistest ning ka põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, olgu nad siis looduskaitse all, pärandobjektina kirjas või teada tänu liikumisele “Hoiame põlispuid”. “Sellist asja ei ole kerge teha ja see võtab aega ning keegi peab sellega kogu aeg vaeva nägema. Aga kui me saame põhja alla, siis ta hakkab iseennast kasvatama. Ma olen unistanud sellest aastakümneid.” sõnas Relve koostöö kohta põlispuude registri teemal.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Kui omanik ütleb ise, et minu maa peal on jube kihvt puu, ma olen selle üle uhke ja hoian seda.“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Maalehest (23.02.2022) siit: Hendrik Relve reisist Teravmägedele: tahtsin näha oma silmadega, et mitte midagi ei näe - Maaleht (delfi.ee)
 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Laekunud meenutused põlistavad Kuningamänni rolli sümbolpuuna

 

Eestit Euroopa aasta puu võistlusel esindava Järvselja Kuningamänni kohta laekunud mälestuskillud kinnitavad puu tähtsust paljude inimeste jaoks. 

 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii kogus ka Loodushoiu Fond Kuningamänni kohta meenutusi. Neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja. 

 

Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Nende ja teiste saabunud meenutustega saab tutvuda siin.

 

Video pühendas Kuningamännile ansambel Metsatöll, seda saab vaadata siit.

 

Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Hääletada saab lehel treeoftheyear.org 28. veebruarini. Igaüks saab anda kaks häält, peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel on vaja klõpsata, et hääled lõplikult arvesse läheks. Euroopa aasta puu 2022 kuulutatakse välja 22. märtsil. 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Heiki Hanso tutvustab uhkeid Euroopa puid ehk „kuulsaid kohalikke“

Arborist ja varem Orissaare staadioni tamme Euroopa aasta puu konkursi võiduni viinud Heiki Hanso ärgitab kõiki osalema Euroopa aasta puu valimisel. Ta tutvustab Eesti tänavust esindajat Kuningamändi ja teisi tähelepanuväärseid puid Euroopas.

Terevisioonile antud intervjuu taustaks sai näha värskeid ja maagiliselt lumiseid kaadreid Järvselja Kuningamännist, muu hulgas selgusid sellest intervjuust ka Heiki Hanso enda lemmikud tänavusel „puude Eurovisioonil“. Vaata intervjuud siit

Raadio Elmari hommikuprogrammis avas Heiki võistluse tausta laiemalt. „Eriliste puude tutvustamine avardab silmaringi ja lähendab loodust ja inimest,  tutvustab puudega seotud kultuuri,“ lausus Hanso, kes tõi esile ka võistluse rolli Euroopa-sisese turismi elavdajana. 

Ta kordas üle, et selle võistluse puhul ei ole niivõrd tähtis puu liik ja selle dimensioonid, vaid võistlevad puud, kellel on oma lugu ja seos inimestega. „Eestit esindava Kuningamänni juures Järvseljal on õppinud sadu ja sadu eesti metsamehi ja taimeteadlasi ja sestap on see inimestele tähtis puu,“ sõnas ta. Saatejuht Tiiu Sommeri tabava tähelepaneku järgi võib kõiki konkursil võistlevaid puid pidada sealse kogukonna jaoks „kuulsateks kohalikeks“. Kuula Elmari hommikjuttu siit

Euroopa aasta puu hääletamine toimub lehel treeoftheyear.org veebruari lõpuni. Iga inimene saab hääle anda kahele puule, oluline on peale hääletamist kindlasti ära oodata meilile tulev kinnituskiri ja sellel toodud lingil klõpsata, alles siis lähevad hääled lõplikult arvesse.

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad VesiVesi PõllumajandusPõllumajandus

Kingime koos loodusele!

Oleme ettevõtluse taustaga keskkonnahoiu organisatsioon, teerajajaks Eestis. Töötame ebatavalistes meeskondades, ühendades teadusasutusi, riigisektorit, finantsinstitutsioone, ettevõtteid, kohalikke kogukondi ning nii suuri kui ka väikeseid maaomanikke, loomaks loodushoius süsteemseid muutusi.

Maaomanikud on juba kaks aastakümmet olnud teerajajaks vabatahtliku loodushoiu ideele – esialgu läbi vääriselupaikade kaitsmise, pärandkultuuri säilitamise, looduskaitsealade ning pesapaikade hoidmisega. Maa ja looduslike ökosüsteemide hoidmine vajab teadvustamist, tunnustamist ja reaalseid tegevusi praktikas. 

Ehitame koos loodushoiu majandusliku mootori – sest järgmised kümme aastat on kriitilise tähtsusega. Teie kingitus aitab meil kaasata töötavaid loodushoiu lahendusi ja investeeringuid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Soovime koos jõuda eesmärgini, et Eestis investeeritakse elurikkusesse ja looduskapitali 1%SKP-st. Koos me suudame!

Saaja: Sihtasutus Loodushoiu Fond

A/A: EE727700771006136155

Viitenumber (ettevõte): 32120

Viitenumber (eraisik): 32133

Selgitus: Kingitus loodusele

Sihtasutus Loodushoiu Fond on heategevuslik keskkonnahoiu organisatsioon ja kantud ka Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustustega ühingute nimekirja.

ElurikkusElurikkus MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?

Artikli tõlkisime ja toimetasime maailma juhtiva looduskaitseorganisatsiooni, The Nature Conservancy, blogist. Artikkel selgitab, miks päris kuusk aitab hoida loodust.

Jõulupuud on paljude inimeste mõtetes igal aastal novembri lõpus. On palju küsimusi selle kohta, millised puud on keskkonnasõbralikumad. Tegime nimekirja ja kontrollisime seda kaks korda.

Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?

Lühike vastus – päris! Puud aitavad võidelda kliimamuutustega ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate ikkagi metsi. Hiljem sellest rohkem.

Kas tehispuud on keskkonnale halvad?

USAs ostetakse iga aasta pühade ajal umbes 10 miljonit kunstkuuske. Ligi 90 protsenti neist tarnitakse Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu. Ja materjali tõttu, millest nad on valmistatud ei ole enamik kunstlikke puid ringlusse võetavad, jõudes kohalikesse prügilatesse. Rääkimata uue plasti lõhnast, mis ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu.

Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?

Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks.

Järgmisena toetate metsi! Kui looduslikud puud lõigatakse kuusemüügiks, jääb alles üle kümne korra rohkem! USA istandustes kasvavast 350-500 miljonist kuusekesest lõigatakse igal aastal jõuludeks vaid 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, millest elusloodus sõltub ellujäämiseks.

Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad neid annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks (Eesti kohta vaata palun artikli lõppu - toimetaja). Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlussevõetavad ja lõpetavad prügimäel.

Miks me ei peaks vältima puude langetamist?

Teadus näitab, et üks parimaid viise metsa kaitsmiseks on neid hoolikalt majandades. Kui meie metsi majandatakse säästvalt, toodavad nad taastuvaid ressursse nagu jõulupuud ja muud puidust valmistatud tooted.

See on oluline, sest hästi majandatud metsad säilitavad sageli sama palju süsinikku kui majandamata metsad, muutes uuenduslikud metsamajandamise meetodid kliimamuutuste vastu võitlemises peamiseks lahenduseks. Üle poole USA metsadest on eraomandis (sama ka Eestis – toimetaja). Jätkusuutlike metsasaaduste ostmine toetab kohalikke kogukondi ja annab maaomanikele kasumit, mida nad vajavad oma maa metsana hoidmiseks.

Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?

Rohkem kui 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisest on võimalik saavutada looduslike lahenduste, nagu metsade taastamine, kaudu. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.

Iga ostetud puu kohta istutavad põllumajandustootjad National Christmas Tree Association andmetel eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, elupaiku ja head mulda. 

The Nature Conservancy algatus „Plant A Billion Trees“ loob võimalused elupaikadele, mis vajavad puid Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Mehhikos ja Brasiilia.

Jõulupuud Eestis

Sihtasutus Loodushoiu Fondil on aastal 2022 algamas projekt Istutades tulevikku, pakkudes kõigile kogemust metsaistutamiseks ja teadmisi selles vallas.

Aga mida teha Eestis nende päriskuuskedega?

  • Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik istutada tagasi maha. Võta ühendust kohaliku Metsaühistuga, tal on võimalik öelda kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna.
  • Tee multšiks peenardele ja aiateedele.
  • Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
  • Tarastatud istanduse kuuse saab pakkuda Tallinna Loomaaiale.
  • Annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).

 

Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua on veel võimalusi:

  • Mine metsa ja tee seal pilt kuusest. Salvesta GPS koordinaadid ning saada see pilt oma sõbrale, kui ta uurib milline kuusk on Sinul sel aastal.
  • Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas/anonüümne).
  • Kaunista akna taga olev puu marjadega - lindudele.

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Puude eurovõistlusel võistlevad lood

Euroopa aasta puu valimist võib võrrelda eurolaulu võistlusega, aga seal ei võistle omavahel mitte laulud, vaid lood. „Puude lood peavad kõnetama eurooplast,“ tõi Hendrik Relve välja intervjuus ETV saatele „Ringvaade“, kus ta europuu valimise telgitaguseid avas.

Relve tutvustas tänavust Euroopa aasta puud, ligi tuhande-aastast Hispaania tamme, ning andis ülevaate, mida Euroopa aasta puu valikul tähtsaks peetakse. Hendrik Relve jaoks on puud alati elusolendid ning rääkides Eesti tänavusest kandidaadist, Järvselja Kuningamännist, rõhutas ta: „Mänd küll, aga milline mänd!“. Ta kirjeldas puu uhket tüve, tõi välja strateegilised mõõdud ning mõtestas puuhiiglase sümboolset tähendust kohaliku kogukonna ja kõigi nende jaoks, kes Eestis akadeemilist metsandusharidust on saanud.

Kõigi meenutused ja mälestused, kes Kuningamänniga kokku on puutunud, on oodatud aadressile aastapuu@loodushoiufond.ee 2021. aasta lõpuni. 

Nii saab Eesti kokku panna Kuningamänni loo ja saata ta võitlema Euroopa 2022. aasta puu tiitli nimel. 

Hendrik Relve vestlust Grete Lõbuga ETV „Ringvaates“ (3.11.2021) saab järele vaadata siit: https://etv.err.ee/1608391067/kuningamand

Kuula ka Hendrik Relve intervjuud Vikerhommikus (27.11.2021) https://vikerraadio.err.ee/1608383177/hendrik-relve-hendrik-relve-euroopa-puuks-kandideeriva-kuningamanni-tervis-on-hea 

Kuku raadio pärastlõunasaates (2.11.2021) - https://kuku.postimees.ee/podcast/kuku-parastlouna/111421 

 

Fotol: Euroopa Aasta Puu 2021

KogukonnadKogukonnad

Hendrik Relve põlispuudest

Septembrikuises Eesti Looduses vestles Toomas Kukk looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega põhjalikult põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, suurte puude mõõtmise iseärasustest ja pärimuspuu mõistest. „Mulle on olnud tähendusrikas folkloristide väide, et pärimuspuu väärtust saab hinnata selle järgi, kui palju leidub temaga seotud lugusid,“ rääkis Hendrik Relve. „Lugude sisu on seejuures teisejärguline. Kui ühe puu kohta on kogunenud väga palju lugusid, siis järelikult on see olnud kohaliku rahva silmis tähtis puu.“

Hendrik Relve toob intervjuus Eesti Loodusele välja põlispuude kaks olulist poolt: bioloogilise ja kultuurilise. „Kultuuriline on sama tähtis, aga neid kahte ei saa kõrvutada. Mõlemat poolt tuleb väga hoolikalt uurida,“ on ta kindel. Loost saab nõuandeid ka juhuks, kui juhtute loodusest leidma hästi suure puu ja soovite seda infot laiemaltki jagada.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Põlispuude saatus sõltub palju maaomanikust,“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Eesti Loodusest (9/2021) siit 

https://www.loodusajakiri.ee/utled-polispuu-motled-hendrik-relve/

Pildil Tamme-Lauri tamm 

Pildi autor: Jüri Pere

Kuva rohkem