UUDISED

Sel aastal oleme aidanud luua juba 655 uut pesakasti!

Loodushoiu Fondil on hea meel teatada, et tänavu oleme koos vabatahtlike ja koostööpartneritega aidanud meisterdada ning loodusesse paigaldada juba 655 uut pesakasti. See on oluline panus Eesti elurikkuse hoidmisse ja õõnespesitsejate elutingimuste parandamisse.

Miks on pesakastid olulised?

Meie elukeskkond muutub kiiresti. Linnades, aedlinnades ja uutes elurajoonides on hoonete renoveerimise ning kaasaegse ehituse tõttu kadunud paljud räästaalused praod ja muud looduslikud pesitsuspaigad. Ka noor haljastus ja hooldatud aiad ei paku veel piisavalt puuõõnsusi, kus linnud saaksid pesitseda.

Pesakastid on olulised ka metsades. Eesti boreaalsetes metsades sõltub elurikkus looduslikest häiringutest ja mitmekesisest maastikust. Majandusmetsades, kus looduslikke õõnsusi võib ajutiselt nappida, pakuvad pesakastid lindudele kiiresti valmivaid ja tõhusaid asenduselupaiku.

Keda uutes pesakastides ootame?

Enamik tänavu valminud pesakaste on 3,5 cm lennuavaga, mis sobib hästi mitmele õõnespesitsejale, näiteks:

• rasvatihasele;
• puukoristajale;
• põld- ja koduvarblasele;
• väänkaelale.

Need linnud on väärtuslikud looduslikud kahjuritõrjujad. Näiteks võib üks rasvatihase pere pesitsushooajal hävitada kümneid tuhandeid putukaid ja röövikuid, aidates hoida meie aiad ja metsad tervena.

Pesakaste kasutavad aeg-ajalt ka teised loomad, näiteks nahkhiired, kellele need pakuvad turvalist päevast varjepaika.

Täname kõiki, kes osalesid!

Selline tulemus sünnib ainult ühise tegutsemise tulemusena. Südamlik tänu kõigile vabatahtlikele ning eriline tänu lastele ja lapsevanematele, kes meie juhendamisel ning koostööpartnerite toel suveüritustel innukalt saagisid, puurisid ja pesakaste meisterdasid.

Teie panus aitab päriselt kaasa Eesti looduse hoidmisele. Meie maastikepäevi aitasid korraldada Eesti Jahimeeste Selts, Elering ja KIK.

Tuletame meelde, et pesakasti ülespanek on alles algus. Selleks et pesakast püsiks lindudele sobiva koduna, tuleks seda igal aastal talve lõpus puhastada. Nii saavad uued linnupered kevadel asuda elama puhtasse ja turvalisse pesapaika.

Erinevaid pesakaste leiad siit: Loodushoiu Fond

Loodushoiu Fond esitles Brüsselis WESEM-projekti tulemusi

30. oktoobril 2025, osales Loodushoiu Fondi tiim Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) ruumides toimuval kõrgetasemelisel lõpukonverentsil „Euroopa maapiirkondade tulevik: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini“.

Konverentsi keskmes on Euroopa maapiirkondade ees seisvad teravad väljakutsed, nagu rahvastikukadu, majanduslik haavatavus ning vajadus leida tasakaal tootliku maakasutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Need teemad haakuvad otse Euroopa Liidu uue põllumajanduse ja toidu visiooniga ning maapiirkondade tegevuskavaga, mis rõhutavad maaelu mitmekesistamise ja säästva majandamise tähtsust.

Üritus toob kokku kahe eduka Erasmus+ projekti – WESEM (Wildlife Estates Sustainable and Ethical Management) ja STAY (Still Tourism Around Yard) – peamised tulemused ja sidusrühmad.

Loodushoiu Fondi roll WESEM-projektis

Loodushoiu Fond oli projekti juhtpartner ning esitles WESEM-projekti tulemusi. WESEM-projekt keskendus maaomanike, üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisele, et rakendada jätkusuutlikke ja eetilisi maahalduspraktikaid. Projekti eesmärk oli toetada elurikkuse säilimist põllu- ja metsamaadel, tuginedes muuhulgas Wildlife Estates (WE) märgise standarditele.

Projekti raames käsitleti ka boreaalse regiooni eripärasid, mis erineb maakasutuse poolest paljudest teistest Euroopa piirkondadest.

Loodushoiu Fondi tegevjuht Pille Ligi esines lisaks ettekande tegemisele ka pärastlõunases paneelis.

Laiem pilt ja tulevikuvaade

Konverentsi teine fookus on projektil STAY, mis edendab maapiirkondade ettevõtjate oskusi agroturismi arendamisel, pakkudes seeläbi farmidele olulist sissetuleku mitmekesistamise võimalust.

Mõlema teema üle arutlevad tipptasemel paneelistid, kus osalevad esindajad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENVI), Euroopa Maaomanike Organisatsioonist (ELO), EESCst ja teistest valdkondlikest organisatsioonidest. See näitab teemade olulisust ja laia kõlapinda.

Päeva lõpetas Pille Ligi kokkuvõtva sõnavõtuga. Tänased arutelud Brüsselis aitavad kujundada poliitikaid ja praktikaid, mis toetavad elujõuliste ning loodusrikaste maapiirkondade püsimist nii Eestis kui ka terves Euroopas.

Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks

Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.

Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.

Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:

• Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
• 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
• 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
• Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
• Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.

Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.

See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.

Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!

SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks sai Priit Põllumäe

9. juuli 2025 valiti SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks Priit Põllumäe. Põllumäe on varasemalt töötanud pikalt metsanduse ja keskkonna valdkonnas sh Eesti Maaülikoolis, Keskkonnaministeeriumis ning erasektoris. Ta on olnud nii Eesti kui rahvusvaheliste keskkonna- ja metsapoliitikate kujundamise ja juurutamise juures ja panustanud säästva metsanduse PEFC sertifikaadi arendamisse.

Priit Põllumäe sõnul on tema eesmärk toetada SA Loodushoiu Fondi edasist arendamist ning seada uusi sihte. "Olen väga uhke, et saan aidata kaasa Loodushoiu Fondi missiooni täitmisele. Fond on erakordselt tähelepanuväärse ja uudse lähenemisega loodushoiuorganisatsioon, sest sel on väga tugev kogukondlik mõõde unustamata põhieesmärki ehk loodushoidu," ütles Põllumäe. Priit on selgelt veendunud, et sellise eraalgatusliku lähenemiseta riik oma seatud eesmärke ei saavuta.

SA Loodushoiu Fond on 2021. aastal asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja suunata raha Eesti looduse ja keskkonna heaks. Fondi missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel püüdes tasakaalu ja eelkõige sünergiat leida inimõju ja looduse pakutavate hüvede vahel.

Loodushoiu Fond Euroopa Wildlife Estates kogukonna kohtumisel Prantsusmaal

9.–10. septembril 2025 osales Loodushoiu Fond Pariisis ja Seine-et-Marne’is toimunud Euroopa ja Prantsusmaa Wildlife Estates (Territoires de faune sauvage) kogukonna kohtumisel. Ürituse korraldas Fondation François Sommer koostöös Prantsuse looduskaitseameti (OFB), riikliku jahimeeste föderatsiooni (FNC) ja European Landowners’ Organizationiga.

Kahe päeva jooksul tõid arutelud kokku üle 115 osaleja – maaomanikud, teadlased, poliitikakujundajad ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad. Kohtumise keskmes oli Euroopa tasemel tunnustatud Wildlife Estates märgis, mis on loodud eramaaomanike looduskaitsealaste pingutuste esiletoomiseks ja tunnustamiseks. Märgis näitab, et eraomandis maade majandamine saab olla korraga nii majanduslikult jätkusuutlik kui ka loodust ja elurikkust hoidvalt suunatud.

Eestit esindas Loodushoiu Fondi Pille Ligi, kes kuulub ka märgise juhtkomitee koosseisu. Komitee töö raames arutleti, kuidas märgist strateegiliselt edasi arendada, et see looks maaomanikele lisaväärtust, toetaks rahastuse ja poliitika kujundamist ning oleks usaldusväärne kvaliteeditunnus nii riiklikul kui Euroopa tasandil.

Välitööd toimusid Châtillon-La-Borde metsas, kus tutvustati Etablissements Peugeot Frères’i maa-aladel tehtud looduskaitselisi tegevusi: tiikide ja lompide taastamist, hekkide rajamist ning liikide seiret. Need näited näitavad, kuidas praktikas saavad koostööd teha maaomanikud, teadlased, jahimehed ja kogukonnad.

Arutelud ja kogemusvahetus kinnitasid, et Wildlife Estates Eesti märgis on oluline tööriist eraomanike kaasamiseks ning nende töö tunnustamiseks. Eestis aitab Loodushoiu Fond selle kaudu tugevdada maaomanike võrgustikku, jagada rahvusvahelisi kogemusi ja kujundada uusi lahendusi, mis hoiavad meie loodust ning loovad sellele ka pikaajalist väärtust.

Kas Eesti suudab oma erakordse looduse muuta pikaajaliseks väärtuseks — ilma võimalusi üle reguleerimata?

Sellele küsimusele otsisime vastuseid tänavusel Arvamusfestivalil Paides, kus Loodushoiu Fondi arutelul kohtusid nii maaomanike, teadlaste kui ka riigi esindajad. Paneelis „Eesti looduskapital — järgmine edulugu rohelistele investoritele või potentsiaal, mida hoiab tagasi poliitiline ebakindlus?“ arutleti, kuidas siduda era- ja avalik huvi nii, et Eesti loodushoiust sünniks uus väärtus.

Jõudsime mitme olulise tõdemuseni. Kui erasektori võimalused jäävad ebamäärase poliitika tõttu kitsaks, võib Eesti kaotada just need turud: süsiniku sidumine, elurikkuse krediidid ja muud ökosüsteemiteenused; mis looksid metsanduse ja põllumajanduse kõrvale olulist lisandväärtust. Riigil ei ole vaja turgu „üle reguleerida“, vaid pigem eemaldada tõkked, luua usaldust ja aidata esimesed pilootprojektid käivitada. Samal ajal tuleb selgelt määratleda, mida tähendab Eestile netokasu ja kuidas tagada, et looduskrediidid oleksid reaalsed, mõõdetavad ja kestvad.

See arutelu näitas, kui oluline on luua uusi koostöövorme maaomanike ja poliitikakujundajate vahel ning jagada teadmisi avalikkusega. Just sellised dialoogid aitavad tugevdada looduskaitse võrgustikke ning kujundada usaldust ja valmisolekut, et maaomanikud, ettevõtjad ja riik saaksid koos loodushoiust pikaajalist väärtust luua.

Suur tänu meie moderaatorile Hindrek Riikojale ning paneelile: Ando Eelmaa, Antti Tooming, Annela Anger-Kraavi ja Jaan Sepping ning kõigile kuulajatele kaasamõtlemise eest!

Arvamusfestivalil arutletakse Eesti looduskapitali tuleviku üle

9. augustil 2025 kell 18:30–20:00 toimub Paides Arvamusfestivalil arutelu, kus fookuses on Eesti looduskapitali väärtustamine ning selle sidumine rohepöörde ja eraalgatusega. Arutelu korraldab Loodushoiu Fond ning see leiab aset Ettevõtluskindluse laval.

Eesti looduskapital: kas järgmine edulugu või kasutamata potentsiaal?

Looduskapitali, nagu süsinikusidujate ja elurikkuse säilitamise võimalusi, hakatakse üha enam käsitlema kui olulist osa rohepöörde edulugudest. Üha rohkem maaomanikke ja ettevõtjaid soovib panustada looduse hüvanguks – olgu selleks siis süsinikusidumine, elupaikade taastamine või liigikaitselised tegevused.

Ent kuidas tagada, et need vabatahtlikud pingutused oleksid juriidiliselt kaitstud, turupõhiselt tunnustatud ja riiklikult toetatud?

Arutelu eesmärk

Arutelu „Eesti looduskapital: Kas roheinvestori järgmine edulugu või riiklikult pidurdatud potentsiaal?“ toob kokku võtmeisikud avalikust ja erasektorist, et analüüsida, milline võiks olla loodushoiu arendamise tee Eestis.

Kesksete küsimuste seas:

Millised on võimalused ja takistused vabatahtlikel loodushoiuturgudel?

Kuidas saab riik toetada õiguskindlust ja läbipaistvust looduskapitali arendamisel?

Mida ootavad maaomanikud, ettevõtjad ja roheinvestorid süsteemilt, mis võimaldaks neil loodushoiust tulu teenida?

Esinejad:

Antti Tooming, Kliimaministeeriumi asekantsler

Jaan Sepping, rahvusvahelise turu ekspert

Annela Anger-Kraavi, tunnustatud kliimaläbirääkija

Ando Eelmaa, metsandusvaldkonna praktik ja maaomanik

Moderaator: Hindrek Riikoja, ajakirjanik ja arutelude juht

Arutelule järgneb erakonnajuhtide debatt

Pärast looduskapitali arutelu suundub publik suurele pealavale, kus kell 20:00 algab erakonnajuhtide debatt. Seega on tegu väärtusliku sissejuhatusega poliitilisteks aruteludeks, kus looduskaitse ja maaelu teemad üha enam esile kerkivad.

Tule kuulama ja kaasa mõtlema!

Loodushoiu Fond kutsub kõiki huvilisi – maaomanikke, roheinvestoreid, poliitikakujundajaid ja lihtsalt looduse sõpru – arutlema selle üle, milline võiks olla Eesti oma looduse turg.

🗓 Aeg: 9. august 2025, kell 18:30–20:00
📍 Koht: Paide, Ettevõtluskindluse lava (lava 12)

📣 Arutelu läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Rahvusvaheline WESEM projekt arendas tuleviku loodushoiu lahendusi maaomanikelt maaomanikele

29. juunil kogunesid WESEM Erasmus+ projekti partnerid Eestis, Luual, et pidada maha produktiivne töökoosolek projekti viimase, otsustava faasi edendamiseks.

Kahepäevase kohtumise vältel esitles konsortsium koolitusplatvormi esialgset versiooni ning vaatas üle kogu koolitusmoodulite sisu. Projekti lõpusirge paistab ning partnerid töötavad nüüd selle nimel, et koolitus- ja mentorlusplatvormid õigeks ajaks valmis saada. Eesmärk on platvorme esitleda juba septembris Pariisis toimuval Wildlife Estates märgise juhtkomitee kohtumisel.

Töiste sessioonide kõrvalt oli osalejatel ka võimalus avastada muljetavaldavat Luua Metsanduskooli metsa.

Loodushoiu Fondi projektikoordinaator Pille Ligi võttis projekti visiooni kokku oma hiljutises intervjuus Euroopa Maaomanike Organisatsiooni ajakirjale: 🗨️ „Meie peamine eesmärk on tuua esile tõsiasja, et maaomanikud on hoolivad, eetilised ja aktiivsed oma maa haldajad, näidata ning seeläbi muuta üldist suhtumist looduskaitsesse.” 

Projekti järgmiseks sammuks on luua nõustajate ja taastamisökoloogias pädevust omavate maaomanike võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on arendada edasi vastastikust õpet (peer-to-peer learning), et jagada praktilisi teadmisi ja parimaid praktikaid otse maaomanikult maaomanikule.

Lugege lähemalt WESEM projekti visiooni kohta ja tutvuge Pille Ligi täispika intervjuuga siit: https://lnkd.in/d7XzNq-N

Projekti toetab Euroopa Liit läbi Eramus+ programmi.

Pärnus toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“

Pildi autor: Google Gemini 

30. mail 2025 toimub Pärnus metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Hestia Hotel Strand, Paralepa saal, A. H. Tammsaare pst 35 ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.

Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Ühinenud Metsaomanikud, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.

 Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kuidas põlispuud ära tunda ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.

Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 30. maini siin
 

Päevakava:

14:45–15:00 –– Kogunemine ja tervituskohv

15:00–15:05 –– Avasõnad ja tutvustus

15:05–15:25 –– Looduskaitselised lepingud (Pille Ligi)

15:25–15:40 –– Põlispuu hoidja ja põlispuude register (Ain Näkk)
15:40–16:40 –– Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? (Hendrik Relve)
16:40-17:00  –– Kohvipaus

17:00–18:30  –– Jalutuskäik pargis

Kogunemine õues ja jalutuskäik koos Hendrik Relvega. Reaalsete põlispuude näidete vaatamine pargis.

18:30 –– Päeva lõpetamine

 

Loodushoiu Fond panustas Saksamaal Euroopa metsataastamise strateegiasse

Loodushoiu Fondi teemajuht Ain osales 20.-22. mail 2025 Saksamaal, Bonnis toimunud töötoas "Making it Happen: Strategies for Large-scale Forest Restoration in Europe". Üritus, mis keskendus metsaökosüsteemide laiaulatusliku taastamise strateegiatele Euroopas, tõi kokku eksperdid kogu Euroopast. 

Kahepäevase intensiivse programmi eesmärk oli koondada erinevaid arusaamu metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas, määratleda edasised sammud ning luua ühiseid arusaamu ja koostöösidemeid selle protsessi kiirendamiseks. Kokkusaamise keskseks küsimuseks oli, mida on vaja metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas ja kuidas seda edasi viia. Ürituse korraldas SUPERB projekt koostöös Prospex Instituudiga.

Programmi esimesel päeval tehti väljasõit SUPERB projekti demonstratsioonialale Gevelsbergis. Seal tutvustasid kohaliku metsaameti Wald und Holz NRW esindajad Larissa Janzen ja Catharina Schmidt segapuistute rajamise ja avatud kaardistamise meetodeid, arutledes nii edutegurite kui ka poliitiliste väljakutsete üle. 

Endine hariliku kuuse puhtpuistu on pärast üraskirüüstet uuendatud hariliku pöögi, valgepöögi ja pihlakaga, juurde tuleb ka looduslikke liike. 

Taastamisalal olevad istutatud puud on kaitsutud torbikutega, kuid vaatamata sellele on istutatud puudel ulukikahjustusi. 

Lisaks praktilistele näidetele Saksamaal jagasid oma kogemusi metsa taastamise, poliitiliste võimaluste ja väljakutsete ning sidusrühmade kaasamisel ka SUPERB demoalade eksperdid Hispaaniast, Rootsist ning Horvaatia ja Serbia piirialadelt. Põhjalikult käsitleti ka sidusrühmade dialoogi ja konfliktide lahendamist, näiteks seoses Natura 2000 eesmärkide ja Gevelsbergi taastamiseesmärkide ühildamisega, ning EL-i looduse taastamise määruse rakendamisega seotud küsimusi.

Töötoa teisel päeval, mis toimus Universitätsclub Bonnis, keskenduti tulevikku suunatud meetmete ja strateegiate väljatöötamisele. Osalejatele tutvustati SUPERB metsa taastamise teabeväravat – avatud veebiplatvormi, mis koondab praktilisi ja poliitikakujundamisele suunatud teadmisi metsa taastamisest, mis on alles arendamisel. Arutelude tulemusena sõnastati konkreetsed tegevused ja koostöövõimalused tuvastatud meetmete ja strateegiate elluviimiseks.

Suheldes erinevate ekspertidega üle Euroopa oli hea meel tõdeda, et arusaam, et looduse taastamistegevuste jaoks on vaja kaasata ka maaomanik ning et tema kohalolu ja sisuline kaasatus on nende tegevuste õnnestumiseks kriitilise tähtsusega, on laialdaselt jagatud seisukoht, samuti ka seisukoht, et maaomanikku tuleb toetada nii seadusandluse, kui ka kompensatsioonidega. 

Passiivsest looduskaitsest aktiivseks maahoolduseks – intervjuu Pille Ligiga

Allikas: ELO CountrySide ajakiri, nr 215 (lk 11)

Pille Ligi on pühendunud looduse teadliku majandamise edendaja. Ta juhib maaomanike Loodushoiu Fondi ning on tegutsenud viimased kolm aastat selle nimel, et toetada Eestis eraomandis maade looduskaitselist kasutust ning tutvustada maaomanike algatatud looduse hoidmise tegevusi. Lisaks on ta Sihtasutus Loodushoiu Fondi juhatuse liige, kuulub Wildlife Estates juhtkomiteesse ning juhib WESEM Erasmuse projekti.

WESEM projekt – eetiline ja kestlik maamajandus hariduse kaudu

ELO ajakiri: Milline on WESEM projekti põhieesmärk?

Pille Ligi: WESEM (Wildlife Estates and Land Ethic Mentorship) projekt on mulle südamelähedane. Meie eesmärk on muuta arusaamu maaomanikest – mitte näha neid üksnes passiivsete loodusvaatlejatena, vaid eetiliste ja aktiivsete maamajandajatena. Soovime tõsta esile nende rolli elurikkuse säilitamises ja kestlike maakasutustavade arendamises kutsehariduse kaudu.

ELO: Kuidas WESEM integreerib eetilise ja kestliku maakasutuse kutseharidusse?

Pille: Oleme analüüsinud metsanduse ja põllumajanduse õppekavade puudujääke ning loonud suunatud koolitusmoodulid looduse majandamise, taastamise ja kestliku kasutuse teemadel. Euroopa Liidu taastamismäärus nõuab, et maaomanikud oskaksid mitte üksnes kaitsta, vaid ka taastada. Me ei anna ainult teadmisi – pakume praktilisi oskusi, millega nad saavad teisi maaomanikke nõustada eetilise maakasutuse osas. On võimas näha, kuidas haridus võib inspireerida tegutsema.

ELO: Millised on koolitusmoodulite põhikomponendid?

Pille: Arendame ja testime digitaalseid õppematerjale ning loome praktilisi tööriistu, mida maaomanikud saavad igapäevaselt kasutada. Näiteks sisaldab meie andmebaas soovitusi väga konkreetsetele küsimustele – kui suur peab olema puhverala, milliseid liike arvesse võtta jpm. Samuti rajame mentorlusvõrgustikku ja korraldame õpitubasid, et tugevdada looduse majandamisest huvitatud kogukonda.

ELO: Mis rolli mängivad mikrokraadid või mikrokrediidi, nagu neid mujal nimetatakse?

Pille: Mikrokraadid võimaldavad osalejatel tõendada oma teadmisi ja oskusi paindlikul ning praktilisel viisil. Näiteks kui maaomanik Šotimaal soovib teadmisi looduse taastamisest, võib ta läbida mikrokraadi kursuse koostöös kutsekooliga. Eduka lõpetamise järel saab ta ametliku tunnistuse keskkonna valdkonnas, mida saab edasi kombineerida suuremate kvalifikatsioonide saavutamiseks.

ELO: Kuidas mentorlusmudel toimib?

Pille: Mentorlus on kogu programmi selgroog. Me ühendame kogenud praktikuid maaomanike ja õppijatega, et vahetada praktilisi kogemusi ja parimaid tavasid. See pole ühepoolne õpetamine, vaid kahepoolne õppimine. Mudel on inspireeritud USA Sand County Foundationi praktikast, kus maaomanikud toetavad üksteist teadmiste ja kogemuste kaudu.

ELO: Mis on Wildlife Estates märgise tähendus?

Pille: See on tõend, et maaomanik mitte ainult ei räägi looduse hoidmisest, vaid teeb seda ka päriselt. Märgis aitab esile tuua parimaid näiteid jätkusuutlikust maamajandusest ning innustada ka teisi samas suunas liikuma.

ELO: Kuidas WESEM tagab koolituse kättesaadavuse ja vastavuse Euroopa standarditele?

Pille: Paneme suurt rõhku kättesaadavusele – arendame e-õppe platvorme ja praktilisi töövahendeid. Mentorlusvõrgustikud toetavad õppijaid kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks järgime kvaliteedistandardeid ning seome mikrokrediidid riiklike kvalifikatsiooniraamistikega. See tagab, et meie koolitus ei ole üksnes sisukas, vaid ka ametlikult tunnustatud ja laialdaselt rakendatav.

Lisainfo saamiseks WESEM projekti ja Maaomanike Loodushoiu Fondi kohta:
👉 www.loodushoiufond.ee
👉 www.wildlife-estates.eu
👉 ELO - European Landowners’ Organization

Rakveres toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“

9. mail 2025 toimub Rakveres metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Villa Theresa (Tammiku 13, Rakvere) ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.

Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Rakvere Metsaühistu, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.

 Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kohalikke põlispuunäitajaid ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.

Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 7. maini siin:
👉 https://forms.gle/LKJJTqyvoJxAJGiL7

Päevakava:

14:45–15:00 – Kogunemine ja tervituskohv

15:00–15:05 – Avasõnad ja tutvustus

15:05–15:25 – Looduskaitse erarahastuse suundumused Euroopas – Pille Ligi

15:25–15:40 – Põlispuu hoidja ja põlispuude register – Ain Näkk

15:40–16:40 – Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? – Hendrik Relve

16:40–17:00 – Kohvipaus

17:00–18:30 – Jalutuskäik pargis koos Hendrik Relvega – tutvume reaalsete põlispuudega

18:30 – Päeva lõpetamine