Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks

Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.

Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.

Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:

• Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
• 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
• 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
• Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
• Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.

Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.

See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.

Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!

SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks sai Priit Põllumäe

9. juuli 2025 valiti SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks Priit Põllumäe. Põllumäe on varasemalt töötanud pikalt metsanduse ja keskkonna valdkonnas sh Eesti Maaülikoolis, Keskkonnaministeeriumis ning erasektoris. Ta on olnud nii Eesti kui rahvusvaheliste keskkonna- ja metsapoliitikate kujundamise ja juurutamise juures ja panustanud säästva metsanduse PEFC sertifikaadi arendamisse.

Priit Põllumäe sõnul on tema eesmärk toetada SA Loodushoiu Fondi edasist arendamist ning seada uusi sihte. "Olen väga uhke, et saan aidata kaasa Loodushoiu Fondi missiooni täitmisele. Fond on erakordselt tähelepanuväärse ja uudse lähenemisega loodushoiuorganisatsioon, sest sel on väga tugev kogukondlik mõõde unustamata põhieesmärki ehk loodushoidu," ütles Põllumäe. Priit on selgelt veendunud, et sellise eraalgatusliku lähenemiseta riik oma seatud eesmärke ei saavuta.

SA Loodushoiu Fond on 2021. aastal asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja suunata raha Eesti looduse ja keskkonna heaks. Fondi missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel püüdes tasakaalu ja eelkõige sünergiat leida inimõju ja looduse pakutavate hüvede vahel.

Arvamusfestivalil arutletakse Eesti looduskapitali tuleviku üle

9. augustil 2025 kell 18:30–20:00 toimub Paides Arvamusfestivalil arutelu, kus fookuses on Eesti looduskapitali väärtustamine ning selle sidumine rohepöörde ja eraalgatusega. Arutelu korraldab Loodushoiu Fond ning see leiab aset Ettevõtluskindluse laval.

Eesti looduskapital: kas järgmine edulugu või kasutamata potentsiaal?

Looduskapitali, nagu süsinikusidujate ja elurikkuse säilitamise võimalusi, hakatakse üha enam käsitlema kui olulist osa rohepöörde edulugudest. Üha rohkem maaomanikke ja ettevõtjaid soovib panustada looduse hüvanguks – olgu selleks siis süsinikusidumine, elupaikade taastamine või liigikaitselised tegevused.

Ent kuidas tagada, et need vabatahtlikud pingutused oleksid juriidiliselt kaitstud, turupõhiselt tunnustatud ja riiklikult toetatud?

Arutelu eesmärk

Arutelu „Eesti looduskapital: Kas roheinvestori järgmine edulugu või riiklikult pidurdatud potentsiaal?“ toob kokku võtmeisikud avalikust ja erasektorist, et analüüsida, milline võiks olla loodushoiu arendamise tee Eestis.

Kesksete küsimuste seas:

Millised on võimalused ja takistused vabatahtlikel loodushoiuturgudel?

Kuidas saab riik toetada õiguskindlust ja läbipaistvust looduskapitali arendamisel?

Mida ootavad maaomanikud, ettevõtjad ja roheinvestorid süsteemilt, mis võimaldaks neil loodushoiust tulu teenida?

Esinejad:

Antti Tooming, Kliimaministeeriumi asekantsler

Jaan Sepping, rahvusvahelise turu ekspert

Annela Anger-Kraavi, tunnustatud kliimaläbirääkija

Ando Eelmaa, metsandusvaldkonna praktik ja maaomanik

Moderaator: Hindrek Riikoja, ajakirjanik ja arutelude juht

Arutelule järgneb erakonnajuhtide debatt

Pärast looduskapitali arutelu suundub publik suurele pealavale, kus kell 20:00 algab erakonnajuhtide debatt. Seega on tegu väärtusliku sissejuhatusega poliitilisteks aruteludeks, kus looduskaitse ja maaelu teemad üha enam esile kerkivad.

Tule kuulama ja kaasa mõtlema!

Loodushoiu Fond kutsub kõiki huvilisi – maaomanikke, roheinvestoreid, poliitikakujundajaid ja lihtsalt looduse sõpru – arutlema selle üle, milline võiks olla Eesti oma looduse turg.

🗓 Aeg: 9. august 2025, kell 18:30–20:00
📍 Koht: Paide, Ettevõtluskindluse lava (lava 12)

📣 Arutelu läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).