PRESSIRUUM

Meil on teoksil nii mõndagi. Püsige kursis ja võimalusel lööge kaasa!

Pressiteated

KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Jäänud on loetud päevad Euroopa aasta puu valimiseks

Kuni järgmise neljapäeva, 22. veebruarini saavad kõik valida Euroopa aasta puud. 15 põneva looga puu seas võistleb ka väärikas Viiralti tamm Viljandimaalt. Oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Tänavu võistlevate puude seas on traditsiooniliselt populaarsete tammede kõrval esindatud veel kaheksa puuliiki. Veebruari alguses alanud hääletamise tulemused pole sel aastal veebilehel avalikud, kuid äsja tehtud vahekokkuvõtte põhjal on selgunud, et hetkel juhivad konkurssi kaks pööki: vihmavarjukujuline pöök Prantsusmaalt ja aia südameks kujunenud pöök Poolast. Eesti Viiralti tamm on hetkel 12. kohal. 
 

Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril Eesti aja järgi kell 17 ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil. Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab anda kaks häält. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.

Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tegu oli Eduard Wiiralti ühe viimase Eestis valminud tööga, täpsemalt on sellest kirjutanud kunstiajaloolane Mari Vallikivi siin.

Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika.

Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. 

Lisainfo:

Ain Näkk

Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055

ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

 

 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Europuu valimine alanud, Viiralti tamm pistab rinda 14 põneva puuga

Alanud Euroopa eriliste puude konkursil võistleb Eestit esindav Viiralti tamm veel nelja tamme, kahe kastani, kahe pöögi, aga ka näiteks jaapani kameelia, valge mooruspuu, pirnipuu ja oliivipuuga. Rahvahääletus Euroopa aasta puu 2024 väljaselgitamiseks kestab 22. veebruarini, oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.
 

Viljandimaal Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav uhke tammepuu on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika. 
 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Traditsiooniliselt võistlevad seal kõige sagedamini tammed, ent sel aastal on seis meeldivalt mitmekesisem. „Esindatud on lausa 9 puuliiki ning lisaks ilusatele piltidele soovitan kindlasti tutvuda võistluse kodulehel nende puudega seotud lugudega,“ kommenteerib europuu valimist Loodushoiu Fondi teemajuht Ain Näkk. „Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab välja valida kaks lemmikpuud. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.“ 
 

Erinevalt eelmistest aastatest ei ole puudele antud häälte hulk võistluse ajal avalik, küll aga tehakse vahekokkuvõtteid järjestusest 8. ja 15. veebruaril. Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil.
 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega.  

Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.  

Sotsiaalmeedias jagades kasuta hashtagi #aastapuu #loodushoiufond

 

Lisainfo:

aastapuu@loodushoiufond.ee

www.treeoftheyear.org

 

Ain Näkk

Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055

ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

 


 

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Loodushoiu Fond andis välja raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“

Loodushoiu Fondi toel ilmus eesti keeles tunnustatud ökoloogi ja evolutsioonibioloogi Chris D. Thomase raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“. 

Autor käsitleb keskkonnamuutusi intrigeeriva nurga alt, tuues välja, et inimtegevuse negatiivse mõju kõrval leidub looduses ka üllatavalt palju positiivseid suundumusi. Lopsakate looduskirjelduste ja arvukate teadusuuringute toel tutvustab autor, kuidas paljud liigid tulevad vaatamata kliima soojenemisele ja maastike ümberkujundamisele väga hästi toime. 

„Elu Maal püsib tänu sellele, et elu Maal muutub,“ ütleb Chris D. Thomas, kelle sõnul käitub inimene liigagi tihti loodusega, nagu oleks see mingi kuulsa meistri hindamatu maal, mis tuleb just täpselt senises seisukorras säilitada. Vaidlustamata vajadust inimtekkelise kliimamuutuse vähendamisel, leiab ta, et ei ole vaja sekkuda lihtsalt sellepärast, et miski on teistmoodi kui seni. 

Eesti Maaülikooli rektor, professor Ülle Jaakma sõnul paneb raamat mõtlema selle üle, kas on võimalik üheaegselt kaitsta põlisloodust, kus see on mõistlik ja teostatav, ning tolereerida ja lasta areneda teistel, uutel ja samuti liigirikastel ökosüsteemidel, mis on vastupidavad muutustele. „Kas oskame olla paindlikud ja näha kliimamuutustes uueneva elustiku tulevasi tuumikuid?“ toob Jaakma raamatu saatesõnas välja olulise teemapüstituse. 

Loodushoiu Fond andis raamatu välja, et hoogustada sisulist ja stambivaba arutelu meie elukeskkonna muutuste üle. „Tahtsime näidata väikeseid põhjusi, miks olla lootusrikas,“ sõnas fondi juht Pille Ligi. „Meile on inimestena loomulik kalduvus keskenduda negatiivsele. Ärevus keskkonnakriisi pärast võib tekitada apaatiat, tegevusetust ja läbipõlemist. Nagu kirjanik Britt Wray ütleb, on sellised emotsioonid nagu lein, viha, hirm ja ärevus lihtsalt „märk meie kiindumusest maailma vastu“. Ärevus võib olla ratsionaalne vastus maailmale, mida kliimamudelid ennustavad, kuid see ei ole jätkusuutlik. Ühiskonnaliikmetena on meil tarvis loota ja uskuda tulevikku.“

Raamatut saab osta suurematest raamatupoodidest ja ka Loodushoiu Fondi veebipoest. Valitud lõike raamatust saab lugeda Loodushoiu Fondi blogist 

Raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ andis välja Loodushoiu Fond koostöös kirjastusega KVART, tõlkis Ursula Erik. 

Raamatu autor Chris D. Thomas (1959) on ökoloog ja evolutsioonibioloog, kes uurib antropotseeni bioloogiliste muutuste dünaamikat. Doktorikraadi kaitses ta Austinis Texase ülikoolis. Ta on interdistsiplinaarse Leverhulme’i antropotseeni bioloogilise mitmekesisuse keskuse direktor ja Yorki ülikooli professor. 

Raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ valiti Timesi, Economisti ja Guardiani 2017. aasta raamatute hulka. 

1998. aastal pälvis Thomas Londoni Zooloogiaühingu teadusmedali, 2001. aastal Briti Ökoloogiaühingu presidendi medali, 2004. aastal Marshi looduskaitsebioloogia auhinna ja 2011. aastal Marshi kliimamuutuste uurimise auhinna. 2012. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi stipendiaadiks ning 2014. aastal Helsingi ülikooli audoktoriks. 2018–2020 oli ta Briti Kuningliku entomoloogiaühingu president. 

Lisatud foto raamatust.

Lisainfo:
Pille Ligi

Loodushoiu Fondi juht

pille.ligi@loodushoiufond.ee, +372 518 0641
www.loodushoiufond.ee

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Viiralti tamm kuulutati Eesti aasta puu tiitli vääriliseks

Lõppenud rahvahääletusel valiti Eesti selle aasta puuks Viljandimaal kasvav Viiralti tamm, kes edestas soliidse edumaaga Palivere künnapuud ja Pühajärve sõjatamme. Väärika ajalooga puu esindab Eestit Euroopa aasta puu konkursil 2024. aasta veebruaris. 

Maalehe veebis toimunud rahvahääletusel kogus Viiralti tamm 52% vastanute häältest, talle järgnes Palivere künnapuu 38% ja Pühajärve sõjatamm 10% häältesaagiga. „Üle mitme aasta saadab Eesti seega Euroopasse võistlema jälle tamme,“ kommenteeris aasta puu valimist kureeriva Loodushoiu Fondi loodushoiu teemajuht Ain Näkk. „Ajalooliselt on just tammed puude eurovõistlusel kõige enam ilma teinud, üks vinge eestimaine tammepuu Orissaare jalgpalliväljaku keskel pani 2015. aastal Heiki Hanso eestvedamisel selle võistluse lausa kinnigi.“

Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Wiiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Loodushoiu Fond palub kõigil, kel on jagada meenutusi või fotosid sellest puust eri aegadel, kirjutada aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee. Loodushoiu Fond kogub seda infot, et tutvustada puud Euroopale ning et täieneks väärika põlispuu kohta käiv rahvapärimus ja fotokogu. 

Viiralti tamm hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu võistlusel, mille kolme nädala pikkune rahvahääletus kuulutatakse välja 1. veebruaril 2024. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega. 

Eesti aasta puu konkursile kandideerisid ka Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm ning Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu, mida austatakse juba pikka aega hiiepuuna. Kandidaadid valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere. 

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. 

FOTOD Viiralti tammest asuvad siin, fotode autor Ain Näkk.  

 

Lisainfo:

Ain Näkk

Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055

ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

www.treeoftheyear.org

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Algas rahvahääletus Eesti aasta puu väljaselgitamiseks

Alanud on rahvahääletus, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu.

Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu on pärimuse järgi suisa tuhandeaastane. Tegelikult on see haruldane künnapuu ehk rohkemgi kui poole noorem, olles aga siiski Eestis vanim oma liigi esindaja. Palivere künnapuud on hiiepuuna austatud juba vähemalt 16. sajandil ja tegu on tänaseni aktiivses kasutuses oleva loodusliku pühapaigana.

Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvab puu, mida kutsutakse Viiralti tammeks. Puu on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. 

Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm on oma nime saanud 1841. aasta ajaloosündmuste järgi, mil Pühajärve mõisa koormisi täitma keeldunud talupoegi saadeti maha suruma sõjaväelased. Teiste seas arreteeriti ka Johann Kõiv. Kui sõdurid temaga tamme lähedalt möödusid, tungisid neile kallale malakatega relvastatud mässajaid, kes Kõivu vabastasid. Järgnevatel päevadel suruti talupoegade mäss küll maha, kuid seik, kus südid talupojad oma kaaslase vabastasid, jäi inimestele eredalt meelde. Pühajärve sõjatamme peetakse 300-400 aastaseks. Puu on elu jooksul tugevasti kannatada saanud ja seda on mitmelt poolt toestatud ja betooniga täidetud. 

Kolm väärikat kandidaati Eesti aasta puu konkursile valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega. 

Oma hääle saab anda novembri lõpuni Maalehe veebis siin. Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2024 võistlusel.

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. 

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks on Maaleht. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. 

FOTOD kolmest puust asuvad siin 

Lisainfo:

aastapuu@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

 

Ain Näkk

Loodushoiu teemajuht

ain@loodushoiufond.ee

+372 5883 5055

 

 

 

KogukonnadKogukonnad

Euroopa aasta puu konkursi võitis ainulaadse kujuga tamm Poolast

Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Fabrykanti tamm Poolast. Teiseks tuli Draakoni tamm Slovakkiast ning kolmandaks õunapuukoloonia Ukrainast. 

Kokku anti võistelnud 16 puule 177 486 häält, neist 45 718 võidupuule. Ainulaadse kujuga Fabrykanti tamm asub Poola keskel Łódźi linnas Klepaczi pargis ning üks selle harudest on s-kujuline ja üle 20 meetri pikkune. 

Teisele kohale tulnud majesteetlik Slovakkia tamm meenutab oma kujult istuvat draakonit. Kolmandaks valis rahvas õunapuukoloonia Ukrainast, mis sümboliseerib hästi ka selle riigi alistamatust. Õunapuu on nii suur, et katab ära 0,1 hektari suuruse pindala. Puu põhitüve kaotamisest on juba tükk aega möödas, kuid nüüdseks on maasse kasvanud 15 väikest tüve, sest õunapuu eripäraks on võime juurduda, kui üks tüvedest sureb. Õunapuukoloonia on enne praegust sõda Ukrainas üle elanud kaks maailmasõda ja holodomori. Ukraina osales Euroopa aasta puu võistlusel esmakordselt.

Eestit esindas tähendusrikaste puude konkursil Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök, mida Hiiumaa inimesed teavad hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu. Reigi pöök tuli võistlusel kolmeteistkümnendaks. „Kohast tähtsam on see, et märkame ja toome esile meie huvitavate lugudega puid ja hoogustame nii ka puuturismi,“ sõnas Pille Ligi Loodushoiu Fondist, mis korraldab Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel. 

Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. Selleks kutsub Loodushoiu Fond maaomanikke üles liituma põlispuude hoidjate kogukonnaga, kuhu kuuluvad maaomanikud lubavad säilitada oma metsades, põllusiiludel, koduaedades ja mujal kasvavaid põlispuid. Kogukonnaga on praeguseks liitunud üle 200 maaomaniku.

Euroopa aasta puu 2023 konkursil võistelnud puud ja neile antud hääled:

1. Fabrykanti tamm, Poola, 45 718
2. Draakoni tamm, Slovakkia, 18 198
3. Õunapuukoloonia Krolevtsist, Ukraina, 14 219
4. Palermo botaanikaaia hiiglaslik fikuss, Itaalia, 10 663
5. Contige'i eukalüpt, Portugal, 10 281
6  San Roque tamm, Hispaania, 10 174
7. Waverley kloostri jugapuu, Suurbritannia, 9413
8. Casseli mäe nuttev pöök, Prantsusmaa, 8867
9. Marquisi tamm, Holland, 8616
10. Sycamori „sild“, Ungari, 7342
11. Drásovi pirnipuu, Tšehhi, 6664
12. Sēja tamm, Läti, 6005
13. Reigi punane pöök, Eesti, 5875
14. Plaatanipuu, Bulgaaria, 5814
15. Klerkeni harilik pirnipuu, Belgia, 4823
16. Drežnica põllu tamm, Horvaatia, 4814 

Manuses esikolmikusse jõudnud puude fotod, rohkem fotosid Euroopa aasta puu võistlusel osalenud puude kohta leiab SIIT. Puude eestikeelseid kirjeldusi saab lugeda võistluse kodulehelt
 

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
pille.ligi@loodushoiufond.ee 
518 0641

www.loodushoiufond.ee
www.treeoftheyear.org

Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
tel 509 6650

Kuva rohkem

Kontaktid pressile

Allpool toodud kontaktid on mõeldud meediale. Kui Sa ei ole meediaesindaja, kuid Sul on küsimusi Loodushoiu Fondi kohta, palun leia meie inimeste lehelt sobivaim teemajuht.

Üldised küsimused

info@loodushoiufond.ee

Katre Ratassepp

Aasta puu kommunikatsioonijuht

katre@loodushoiufond.ee