PRESSIRUUM

Pärnumaal mõõdeti Euroopa kõrgeim haab

Pärnumaal Saarde vallas tehti ajalugu, kui Nigula looduskaitsealal mõõdeti Eesti ja tõenäoliselt kogu Euroopa kõrgeim harilik haab (Populus tremula). Uue rekordi kõrguseks on hämmastavad 45,5 meetrit.

Tänavu 30. märtsil toimunud täpismõõdistamise käigus leiti Nigula looduskaitseala sihtkaitsevööndist terve grupp hiigelhaabasid, mis lükkasid senised rekordid troonilt. Kui seni peeti Eesti kõrgeimaks 2021. aastal Valgamaal mõõdetud 43,2-meetrist isendit, siis nüüd selgus, et Pärnumaa metsad peidavad endas suisa kolme puud, mis sellest kõrgemad:

• Rekordpuu: 45,5 meetrit (tüve ümbermõõt 304 cm)
• Teine koht: 44,8 meetrit
• Kolmas koht: 43,7 meetrit

See leid ei ole oluline vaid Eesti kontekstis. Rahvusvahelise hiidpuid koondava andmebaasi Monumental Trees andmetel oli senine Euroopa kõrgeim registreeritud harilik haab Poolas kasvav 41,4-meetrine isend. Pärnumaa hiiglased ületavad seda tähist enam kui nelja meetriga.

Hiigelhaabadeni juhatas tee Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt, kes tegi põhjaliku eeltöö kõrguskaartide analüüsil ja tuvastas esmased kandidaadid tavakõrgusmõõtjaga. Lõpliku, kümnesentimeetrise täpsusega kinnituse andis Eesti Maaülikooli geodeesia spetsialist Harli Jürgenson elektrontahhümeetriga.

Mõõtmisprotsess raskesti ligipääsetavas põlismetsas oli füüsiliselt nõudlik ja võttis tunde. "Nii täpse tulemuse saamiseks tuli teha kümneid mõõtmisi oludes, kus surnud ja langenud puud tegid liikumise keeruliseks," kirjeldas Hendrik Relve. Juurdekasvupuuriga määrati kõrgeima puu vanuseks ligikaudu 110 aastat. Puiduproovilt oli näha, et tüvi on kuni südamikuni mädanikuta. See tähendab et puu on igati elujõuline ja ta kasv jätkub.

Põlispuude uurija Hendrik Relve sõnul on selline leid märgilise tähtsusega nii loodusteaduslikult kui ka kultuuriliselt: "Need puud on meie loodusmaastiku sambad. Haab on valitud ka Eesti 2026. aasta puuks ning sellise rekordi sünd just sel aastal on erakordselt sümboolne." Huvilistel on oluline teada, et puudeni jõudmine on keeruline ja looduse säästmiseks on soovitatav kasutada giidi abi.

Loodushoiu Fond, kes avastuse avalikustas, kutsub kõiki maaomanikke üles märkama ja hoidma oma maal asuvaid erilisi puid ja registreerima oma lubadus ka www.loodushoiufond.ee/polispuu.

Lisainfo
Hendrik Relve
5235667

 

Harli Jürgenson tahhümeetriga haabade kõrgust mõõtmas. Foto Piret Jürgenson

Enn Pärt mõõtmas rekordhaava vanust. Foto Hendrik Relve

 Mõõtjate meeskond (vasakult paremale) Hendrik Relve, Enn Pärt, Harli Jürgenson. Foto Piret Jürgenson

Maaomanikud astusid märgilise sammu loodusele ohtlikust pliimoonast loobumiseks

Loodushoiu Fondi algatusel ja maaomanikega koostöös lõpetatakse enam kui 100 000 hektaril eramaadel nii loodusele kui inimese tervisele ohtliku pliist laskemoona kasutamine.

Maaomanike ja jahimeeste vahel jahilepinguid sõlmiva metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimehe Kadri-Aija Viigi sõnul on tegu maaomanike sooviga panustada aktiivselt loodushoidu.
On laialt teada, et plii on mürgine ning lisaks lindude, loomade ning keskkonna kahjustamisele võib see ohustada inimeste endi tervistki, seetõttu on omanike jaoks oluline, et nende maa oleks mürgivaba.

„Kui Loodushoiu Fond pliivabale laskemoonale ülemineku initsiatiivi algatas, korraldasime ühistus arutelu ning selgus, et tegu pole vaid üksikute maaomanike sooviga vaid see kõnetab paljusid,“ selgitas Viik. „Seetõttu otsustasime, et lisame vastava punkti tulevikus omanike ja jahimeeste vahel sõlmitavatesse lepingutesse, kui see mõlemale poolele sobib.“

Praeguse seisuga kuulub algatusega liitunud omanikele enam kui 100 000 hektarit maad.

Pliivaba laskemoona kasutuselevõtt kokku lepitud aladel toimub kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul. See võimaldab jahimeestel juba soetatud moona ära kasutada ning jahirelvad pliivaba moona kasutamiseks kas kohandada või välja vahetada. Samal ajal tuleb arvestada, et julgeolekuolukorra tõttu võib pliimoona kasutavate relvade säilitamine olla vajalik riigikaitselistel eesmärkidel.

„Üleminekuperioodi tegelik pikkus sõltub jahiseltside vajadusest. Meil on juba täna üks jahiselts, kes ütleb, et neil ei ole nii pikka aega tarvis, kuna nad pliimoona niikuinii ei kasuta,“ rääkis Viik.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et jahimeeste jaoks ei ole kunagi olnud küsimust kas pliimoonast loobuda või mitte vaid see, millal seda teha. „Veelinnujahil on pliimoona kasutamine keelatud juba 2013. aastast. Märgaladel ja nende läheduses on pliihaavlite kasutamine keelatud juba üle kahe aasta ning ilmselt jõuame regulatsioonide tasemel Euroopas varem või hiljem punkti, mil pliimoonast loobutakse jahipidamises täielikult,“ rääkis Korts. „Jahimeeste vaatest soovime, et sellised suured muudatused sünniksid läbi arutelu, mitte käskude ja keeldudena, seetõttu peame maaomanike ja jahimeeste koostööd väga oluliseks.“

Loodushoiu Fond on vabatahtliku loodushoiu eestkõneleja Eestis. Fond viib koos maaomanikega ellu algatusi, mis hoiavad Eesti looduse mitmekesisust ja kasvatavad liigirikkust. 

Lisainfo: 
Pille Ligi 
Loodushoiu Fondi juhatuse liige 
pille.ligi@loodushoiufond.ee 
Tel 518 0641

Teate edastas: 
Anniki Leppik 
Kommunikatsioonipartner 
53 048 049 

Euroopa aasta puu konkursil võidutsesid seekord pöögid

Euroopa aasta puu konkursil võidutsesid seekord pöögid

Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, esikoht läks juba mitmendat aastat järjest Poola. Sel korral krooniti võitjaks Poolas Wrocławi ülikooli botaanikaaia südameks kujunenud pöögipuu. Teisele kohale hääletas rahvas vihmavarjukujulise pöögi Prantsusmaalt ning kolmandaks tuhande-aastase oliivipuu Itaaliast. 

Eestit esindanud väärika ajalooga Viiralti tamm sai võistlusel 12. koha. Kokku anti tänavusel Euroopa aasta puu võistlusel 174 112 häält, neist 39 158 kogus endale Poola pöök. Euroopa aasta puu tiitlile kandideeris 15 puud.

„Puudele antud häälte jagunemine näitab, et tugevam rebimine käis esiviisikus, see-eest kohad 6–16 jagunesid oluliselt võrdsema häältesaagiga,“ kommenteeris Ain Näkk Loodushoiu Fondist. „Võistluslik moment on küll tore, aga kogu konkursi eesmärk on siiski esile tõsta kõiki neid erilisi puid ning julgustada inimesi Euroopas reisides harrastama ka puuturismi – vaatama oma silmaga üle kõiki neid põnevaid puid, mida europuu võistlus aasta-aastalt esile toob.“ 

Poola on Euroopa aasta puu konkursi kinni pannud ka varem – eelmisel aastal kuulutati võtjaks huvitava kujuga Fabrykanti tamm, aasta varem Białowieża ürgmetsa valvav tamm. Eesti on kahel eelmisel aastal saanud europuu võistlusel 13. koha, ühel korral on Eesti võistluse ka võitnud – 2015. aastal viis Heiki Hanso südi töö võidule Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme.

Tänavusel võistlusel Eestit esindanud Viiralti tamm kasvab Viljandimaal Vana-Võidu külas ning on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Teos valmis 81 aastat tagasi ja oli Eduard Wiiralti üks viimaseid Eestis valminud töid. Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. Selleks kutsub Loodushoiu Fond maaomanikke üles liituma põlispuude hoidjate kogukonnaga, kuhu kuuluvad maaomanikud lubavad säilitada oma metsades, põllusiiludel, koduaedades ja mujal kasvavaid põlispuid. Kogukonnaga on praeguseks liitunud 239 maaomanikku, kelle hoole all on kokku ligi 122 000 hektarit maad.

Euroopa aasta puu 2024 konkursil võistelnud puudele antud hääled:

Lisatud foto Euroopa 2024. aasta puust – Poola pöögist.
Kõikide osalenud puude fotod

Lisainfo:
aastapuu@loodushoiufond.ee
www.treeoftheyear.org
Ain Näkk
Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055
ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

Jäänud on loetud päevad Euroopa aasta puu valimiseks

Kuni järgmise neljapäeva, 22. veebruarini saavad kõik valida Euroopa aasta puud. 15 põneva looga puu seas võistleb ka väärikas Viiralti tamm Viljandimaalt. Oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Tänavu võistlevate puude seas on traditsiooniliselt populaarsete tammede kõrval esindatud veel kaheksa puuliiki. Veebruari alguses alanud hääletamise tulemused pole sel aastal veebilehel avalikud, kuid äsja tehtud vahekokkuvõtte põhjal on selgunud, et hetkel juhivad konkurssi kaks pööki: vihmavarjukujuline pöök Prantsusmaalt ja aia südameks kujunenud pöök Poolast. Eesti Viiralti tamm on hetkel 12. kohal. 
 

Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril Eesti aja järgi kell 17 ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil. Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab anda kaks häält. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.

Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tegu oli Eduard Wiiralti ühe viimase Eestis valminud tööga, täpsemalt on sellest kirjutanud kunstiajaloolane Mari Vallikivi siin.

Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika.

Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. 

Lisainfo:

Ain Näkk

Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055

ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

Europuu valimine alanud, Viiralti tamm pistab rinda 14 põneva puuga

Alanud Euroopa eriliste puude konkursil võistleb Eestit esindav Viiralti tamm veel nelja tamme, kahe kastani, kahe pöögi, aga ka näiteks jaapani kameelia, valge mooruspuu, pirnipuu ja oliivipuuga. Rahvahääletus Euroopa aasta puu 2024 väljaselgitamiseks kestab 22. veebruarini, oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.
 

Viljandimaal Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav uhke tammepuu on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika. 
 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Traditsiooniliselt võistlevad seal kõige sagedamini tammed, ent sel aastal on seis meeldivalt mitmekesisem. „Esindatud on lausa 9 puuliiki ning lisaks ilusatele piltidele soovitan kindlasti tutvuda võistluse kodulehel nende puudega seotud lugudega,“ kommenteerib europuu valimist Loodushoiu Fondi teemajuht Ain Näkk. „Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab välja valida kaks lemmikpuud. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.“ 
 

Erinevalt eelmistest aastatest ei ole puudele antud häälte hulk võistluse ajal avalik, küll aga tehakse vahekokkuvõtteid järjestusest 8. ja 15. veebruaril. Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil.
 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega.  

Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.  

Sotsiaalmeedias jagades kasuta hashtagi #aastapuu #loodushoiufond

Lisainfo:

aastapuu@loodushoiufond.ee

www.treeoftheyear.org

Ain Näkk

Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055

ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

Loodushoiu Fond andis välja raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“

Loodushoiu Fondi toel ilmus eesti keeles tunnustatud ökoloogi ja evolutsioonibioloogi Chris D. Thomase raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“. 

Autor käsitleb keskkonnamuutusi intrigeeriva nurga alt, tuues välja, et inimtegevuse negatiivse mõju kõrval leidub looduses ka üllatavalt palju positiivseid suundumusi. Lopsakate looduskirjelduste ja arvukate teadusuuringute toel tutvustab autor, kuidas paljud liigid tulevad vaatamata kliima soojenemisele ja maastike ümberkujundamisele väga hästi toime. 

„Elu Maal püsib tänu sellele, et elu Maal muutub,“ ütleb Chris D. Thomas, kelle sõnul käitub inimene liigagi tihti loodusega, nagu oleks see mingi kuulsa meistri hindamatu maal, mis tuleb just täpselt senises seisukorras säilitada. Vaidlustamata vajadust inimtekkelise kliimamuutuse vähendamisel, leiab ta, et ei ole vaja sekkuda lihtsalt sellepärast, et miski on teistmoodi kui seni. 

Eesti Maaülikooli rektor, professor Ülle Jaakma sõnul paneb raamat mõtlema selle üle, kas on võimalik üheaegselt kaitsta põlisloodust, kus see on mõistlik ja teostatav, ning tolereerida ja lasta areneda teistel, uutel ja samuti liigirikastel ökosüsteemidel, mis on vastupidavad muutustele. „Kas oskame olla paindlikud ja näha kliimamuutustes uueneva elustiku tulevasi tuumikuid?“ toob Jaakma raamatu saatesõnas välja olulise teemapüstituse. 

Loodushoiu Fond andis raamatu välja, et hoogustada sisulist ja stambivaba arutelu meie elukeskkonna muutuste üle. „Tahtsime näidata väikeseid põhjusi, miks olla lootusrikas,“ sõnas fondi juht Pille Ligi. „Meile on inimestena loomulik kalduvus keskenduda negatiivsele. Ärevus keskkonnakriisi pärast võib tekitada apaatiat, tegevusetust ja läbipõlemist. Nagu kirjanik Britt Wray ütleb, on sellised emotsioonid nagu lein, viha, hirm ja ärevus lihtsalt „märk meie kiindumusest maailma vastu“. Ärevus võib olla ratsionaalne vastus maailmale, mida kliimamudelid ennustavad, kuid see ei ole jätkusuutlik. Ühiskonnaliikmetena on meil tarvis loota ja uskuda tulevikku.“

Raamatut saab osta suurematest raamatupoodidest ja ka Loodushoiu Fondi veebipoest. Valitud lõike raamatust saab lugeda Loodushoiu Fondi blogist 

Raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ andis välja Loodushoiu Fond koostöös kirjastusega KVART, tõlkis Ursula Erik. 

Raamatu autor Chris D. Thomas (1959) on ökoloog ja evolutsioonibioloog, kes uurib antropotseeni bioloogiliste muutuste dünaamikat. Doktorikraadi kaitses ta Austinis Texase ülikoolis. Ta on interdistsiplinaarse Leverhulme’i antropotseeni bioloogilise mitmekesisuse keskuse direktor ja Yorki ülikooli professor. 

Raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ valiti Timesi, Economisti ja Guardiani 2017. aasta raamatute hulka. 

1998. aastal pälvis Thomas Londoni Zooloogiaühingu teadusmedali, 2001. aastal Briti Ökoloogiaühingu presidendi medali, 2004. aastal Marshi looduskaitsebioloogia auhinna ja 2011. aastal Marshi kliimamuutuste uurimise auhinna. 2012. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi stipendiaadiks ning 2014. aastal Helsingi ülikooli audoktoriks. 2018–2020 oli ta Briti Kuningliku entomoloogiaühingu president. 

Lisatud foto raamatust.

Lisainfo:
Pille Ligi

Loodushoiu Fondi juht

pille.ligi@loodushoiufond.ee, +372 518 0641
www.loodushoiufond.ee