INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Loodushoiu Fondi uueks nõukogu liikmeks valiti Olav Kreen

Loodushoiu Fondi asutaja Eesti Erametsaliit valis uueks fondi nõukogu liikmeks Olav Kreeni. 

Olav Kreen on 7. põlvkonda maaomanik Viru-Nigula Vallast. Oma tegevustes soovib leida tasakaalu põllumajanduse ja loodushoiu vahel. Kogemusi on ammutanud nii Rootsist kui Ameerikast ning tema hallata on 600 ha põllu ning 100 ha metsamaad.

Uue nõukogu liikme kaudu on ka põllumajanduse valdkonna maaomanikud kaasatud loodushoiu teemadesse. Täna tegutseb Olav Kreen Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmena ja on Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige.

Olav rõhutab, et kõigest 10% Eestimaast on intensiivses kasutuses põllukultuuride all ja põllumajanduse all olevast alast on umbes 23% mahemaa. Enamust põllumajandusmaast majandatakse keskkonnasõbralikult, kus panustatakse mulla tervise ja elurikkuse suurendamisse.

Oma rollina näeb Olav looduskaitselise vastandumise asendamist tulemustele orienteeritud loodushoiuga põllumajandusvaldkonnas. Võtmetähtsusega on süsteemi vabatahtlikkus mida saavutada osaliste teadlikkuse tõusu abil. Kõige aluseks peab ta koostöö ja üksteisemõistmise arendamist.

Foto: Scanpix

Euroopa aasta puu konkursi võitis ainulaadse kujuga tamm Poolast

Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Fabrykanti tamm Poolast. Teiseks tuli Draakoni tamm Slovakkiast ning kolmandaks õunapuukoloonia Ukrainast. 

Kokku anti võistelnud 16 puule 177 486 häält, neist 45 718 võidupuule. Ainulaadse kujuga Fabrykanti tamm asub Poola keskel Łódźi linnas Klepaczi pargis ning üks selle harudest on s-kujuline ja üle 20 meetri pikkune. 

Teisele kohale tulnud majesteetlik Slovakkia tamm meenutab oma kujult istuvat draakonit. Kolmandaks valis rahvas õunapuukoloonia Ukrainast, mis sümboliseerib hästi ka selle riigi alistamatust. Õunapuu on nii suur, et katab ära 0,1 hektari suuruse pindala. Puu põhitüve kaotamisest on juba tükk aega möödas, kuid nüüdseks on maasse kasvanud 15 väikest tüve, sest õunapuu eripäraks on võime juurduda, kui üks tüvedest sureb. Õunapuukoloonia on enne praegust sõda Ukrainas üle elanud kaks maailmasõda ja holodomori. Ukraina osales Euroopa aasta puu võistlusel esmakordselt.

Eestit esindas tähendusrikaste puude konkursil Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök, mida Hiiumaa inimesed teavad hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu. Reigi pöök tuli võistlusel kolmeteistkümnendaks. „Kohast tähtsam on see, et märkame ja toome esile meie huvitavate lugudega puid ja hoogustame nii ka puuturismi,“ sõnas Pille Ligi Loodushoiu Fondist, mis korraldab Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel. 

Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. Selleks kutsub Loodushoiu Fond maaomanikke üles liituma põlispuude hoidjate kogukonnaga, kuhu kuuluvad maaomanikud lubavad säilitada oma metsades, põllusiiludel, koduaedades ja mujal kasvavaid põlispuid. Kogukonnaga on praeguseks liitunud üle 200 maaomaniku.

Euroopa aasta puu 2023 konkursil võistelnud puud ja neile antud hääled:

1. Fabrykanti tamm, Poola, 45 718
2. Draakoni tamm, Slovakkia, 18 198
3. Õunapuukoloonia Krolevtsist, Ukraina, 14 219
4. Palermo botaanikaaia hiiglaslik fikuss, Itaalia, 10 663
5. Contige'i eukalüpt, Portugal, 10 281
6  San Roque tamm, Hispaania, 10 174
7. Waverley kloostri jugapuu, Suurbritannia, 9413
8. Casseli mäe nuttev pöök, Prantsusmaa, 8867
9. Marquisi tamm, Holland, 8616
10. Sycamori „sild“, Ungari, 7342
11. Drásovi pirnipuu, Tšehhi, 6664
12. Sēja tamm, Läti, 6005
13. Reigi punane pöök, Eesti, 5875
14. Plaatanipuu, Bulgaaria, 5814
15. Klerkeni harilik pirnipuu, Belgia, 4823
16. Drežnica põllu tamm, Horvaatia, 4814 

Manuses esikolmikusse jõudnud puude fotod, rohkem fotosid Euroopa aasta puu võistlusel osalenud puude kohta leiab SIIT. Puude eestikeelseid kirjeldusi saab lugeda võistluse kodulehelt. 
 

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
pille.ligi@loodushoiufond.ee 
518 0641

www.loodushoiufond.ee
www.treeoftheyear.org

Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
tel 509 6650

Digilill naistepäeval säästab loodust ja panustab ESG eesmärkidesse

Kutsume üles ettevõtteid leidma alternatiivi importlillede kinkimisele – digililled, lilleaasad ja kodumaised õied hoiavad loodust ja vähendavad Teie jalajälge! Loodushoiu Fond istutab digilillede müügist laekunud raha eest haruldaste lillede kooslused päikesepaneelide alla. 

Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb. 

Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul ei soovi nad olla äärmuslikud ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. „Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma,“ sõnas Ligi. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu. 

„Naistepäeval on kombeks kinkida lilli. 7 välismaalt pärit lõikelillega kimbul on jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Kui ettevõtja viib aga läbi sihtgrupi seas uuringu, võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest, mis närbub 4 päeva pärast. Siin oleks võimalus panustada ka ettevõttena ESG eesmärkidesse, soetades digilille, mille eest Loodushoiu Fond istutab päris taime, naised saavad aga sertifikaadi et nende eest panustati elurikkuse edendamisesse,“ lisas Ligi.

Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Fond istutas näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Enclaves of Life projekti vabatahtlikega 2021. aastal ühe päikesepargi alla 500 taimekest.

Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit. 

2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 

Lisainfo:

Ain Näkk

ain@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee