KALDAMETSADE MAJANDAMINE
Aidates suurendada erinevate ökosüsteemiteenuste väärtust metsa- ja jõeökosüsteemides.
RiForMa
Interregi Estonia-Latvia toetatud projekt aitab töötada välja vahendi, mis sisaldab ökosüsteemi teenuste hindamise mudeleid ja algoritme, mis toetavad kaldaäärseid maaomanikke otsustusprotsessis.
Viimase kolme aastakümne jooksul on jõekallastel metsa kasvule kaasa aidanud inimeste eluharjumuste muutumine (looduslikust põllumajandusest loobumine, linnadesse kolimine, põllumajanduse intensiivistamine). See juhtub kõige sagedamini halli lepa puistute puhul, millel on probleeme toitainete omastamise ja setete vooluga.
Sestap näitab jõgede eutrofeerumine ja settimine keskkonnaseaduste ebaefektiivsust ja nii Eesti kui Läti olemasolevate kaldametsade majandamise lähenemisviisides. Kaldaäärse metsa majandamise põhinemine ökosüsteemiteenustel võib aidata omanikel teha otsuseid, mis aitavad suurendada erinevate ökosüsteemiteenuste väärtust metsa- ja jõeökosüsteemides.
Peamine ülesanne oleks ära tunda ja väärtustada kaldametsade mitmekesiseid ökosüsteemi teenuseid ilma ühtegi teenust eelistamata. Hinnates üksikuid ökosüsteemi teenuseid ja prognoosides erinevate juhtimisvõimaluste (sealhulgas juhtimisväliste) mõju neile, on võimalik prognoosida muutusi ökosüsteemi teenuste üldistes väärtustes. Eriti oluline oleks vähendada ka olemasolevaid negatiivseid protsesse (settestamine, eutrofeerumine, toitainete leke jne).
„Riparian forest management based on assessment of ecosystem services”
Interreg VI-A Estonia-Latvia programme 2021-2027
Nimetatud tegurid mõjutavad seda, millised on kaldaäärsed metsad ja milliseid ökosüsteemi teenuseid nad pakuvad tulevastele põlvkondadele. Eesti-Läti piirkonnas on üle 300 000 ha rabametsi (kuni 50 meetrine riba jõest) - 6% kõigist metsadest. Eriti oluline on nende metsade mõju ülejäänud ökosüsteemile, eriti vetele - jõgedele, järvedele ja ka Läänemerele.
Peamiseks väljundiks on otsuste tegemise tugivahendi väljatöötamine, mis sisaldab ökosüsteemi teenuste hindamise mudeleid ja algoritme, mis toetavad kaldaäärseid maaomanikke (metsaomanikud, põllumehed, kohalikud). Ühiskond tervikuna saab kasu projekti eesmärkide realiseerimisest.
Koostöös Eesti ja Läti metsateadlaste, metsaomanike ja IT-spetsialistidega, kellel on erinevad kogemused (ka teistes sektorites) ja teadmised (ökosüsteemide hindamine, e-lahenduste rakendamine õigusaktides), leiame nimetatud probleemi lahendamiseks vajaliku lahenduse.
Projekti raames välja töötatud ökosüsteemi teenuste hindamise vahend on kavas integreerida metsamajandamisplatvormi LVM GEO.
Läti Riigimetsa Uurimisinstituut "Silava" on Läti peamine metsateaduse keskus, kus alates 1946. aastast viiakse läbi metsaökosüsteemide uuringuid erinevates valdkondades. LSFRI peamine eesmärk. Silava on luua uusi teadmisi, mis põhinevad teaduslikel meetoditel, ja arendada uuenduslikke tehnoloogiaid, et edendada säästvat arengut ja konkurentsivõimet metsandussektoris.
Silava teadus- ja teadmussiire toimub järgmistes uurimissuundades: metsa kapitaliväärtuse suurendamine, metsanduse ja keskkonna vastastikune mõju, mittepuidumetsade teenused, metsast väljaspool asuvad puuistandused, metsatehnoloogia arendamine, metsaökoloogia (metsandusuuringute toetamiseks); metsakasvatusest, ulukilihast ja jahipidamisest pärinevad tooted. SILAVA teostab ja haldab riiklikku metsaseiret.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja tehnikainstituudil (EMU) on juhtiv positsioon metsamajandamise ja -planeerimise valdkonnas. Metsaökoloogia ja metsanduse õpetamine ja uurimine on üks valitsuse kavandatud kohustusi majandus- ja rahaliidus. Metsanduses tegutsemise pikk ajalugu annab majandus- ja rahaliidule olulise positsiooni sellise loodusvara nagu metsa majandamisel. Teadmised puistute dünaamikast ja metsandusmeetoditest tagavad asjakohased otsused majandamiseesmärkide saavutamiseks. Kaldametsad on hõlmatud multifunktsionaalse kaitse ja praktilise metsandustegevusega, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi stabiilsuse küsimustega.
Ökosüsteemiteenused on metsade, sealhulgas puukattega kaldaalade oluline osa. Ripari metsa ökosüsteemidel on erijooni, mida mõjutab inimtegevus. Olulised aspektid on eelkõige veekaitse, jõekallaste stabiliseerimine ja elupaigad mitmekesiseks eluks. Jõesängides kasvab metsade vastupanuvõime, mis tekitab muret puude uuenemise ja kasvule reageerimise pärast.
Latvia Riigimetsad on riigi omandis olev metsahaldusettevõte, mis vastutab 1,6 miljoni hektari metsa, sealhulgas märkimisväärse hulga rabametsade majandamise eest. Kuigi metsandus on tema peamine äritegevus, arendab ettevõte ka georuumilist infotehnoloogiat. Need tehnoloogiad mitte ainult ei lihtsusta ettevõtte sisemist äriprotsessi, vaid pakuvad väärtuslikke lahendusi ka Läti, Balti riikide ja üldsuse metsameestele. Projekti jaoks on JSC Läti riigimetsade pädevusteks nii georuumiliste infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine kui ka metsamajandus.
Projekti käigus integreerib LVM GEO välja töötatud mudelid koos võimalusega, et metsaomanikud saavad neid kasutada majandamise alternatiivide ettevalmistamisel ja otsustusprotsessis, valida metsa kinnistule rakendatav majandustegevus, et edendada ökosüsteemi teenuste väärtuse säilimist.
Läti Metsaomanike Assotsiatsioon on asutatud 2005. aastal ja tänaseks on LMIB peamine metsaomanike huvide kaitsja Lätis ning ühendab enam kui 400 liiget. LMIB liikmed omavad ja omavad juriidiliselt 2,02 miljonit hektarit metsa, mis on 67% kõigist Läti metsaaladest. Üks LMIBi liikmetest on projektipartner LVM.
Loodushoiu Fond kui koostööpartner maaomanikele loodushoiu tegevustes. Erinevatel maaomanikel on erinevad looduskaitseprojektid, millel on suur hulk omadusi, mis on vajalikud testitavate elupaikade loomiseks - nendest vajadustest räägitakse kohtumistel koolituspartneritega. Loodushoiu Fond on ka kommunikatsiooni- ja levitamispartner maaomanikele Eestis.
