Loodushoiu Fond

Wildlife Estates

usub, et eramaaomanikud mängivad olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel meie maapiirkondades ja et nende jõupingutused väärivad tunnustust nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Miks liituda?

Olete osa suurimast eraalgatuslikust loodushoiu märgisest Euroopas
Saate akrediteeringu looduskaitse standardite rakendamise eest oma maal
Saate nõu ja teavet ELi õigusaktide viimaste arengute kohta
Osalete aruteludes parimate tavade ja viiside kohta rahvusvahelises võrgustikus
Tagate oma hääle esindatuse Euroopas

Kuidas liituda?

WE-märgise taotlemiseks võtke ühendust riikliku esindajaga või Euroopa sekretariaadiga veebisaidi kaudu: www.wildlife-estates.eu

Iga osaleja peab astuma kaks sammu enne WE-märgise tingimustele vastavuse hindamist:

samm: WE märgise harta allkirjastamine
samm: WE märgise küsimustiku täitmine hindamiseks

WE märgise küsimustik põhineb spetsiaalselt teie biogeograafilise piirkonna jaoks loodud parameetritel.

Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes on määratud riiklikeks esindajateks.

Edukad taotlejad saavad WE märgise, mida hinnatakse uuesti 5 aasta pärast.

Keskkonnaseisundi halvenemisel muutub eramaa haldajate roll looduse ja maastike hoidmisel heade majandamistavade kaudu üha olulisemaks.

Wildlife Estates

Bioloogiline mitmekesisus on Wildlife Estates märgise suurim eesmärk. Põllumajandustootjad, metsamehed, jahimehed ja kalastajad on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaudsed tootjad ning on aluseks maaelu säästvale arengule.

Meie eesmärk on lihtne: edendada ja suunata maamajandusettevõtjate uskumatuid jõupingutusi kohaliku eluslooduse, maastike ja maapärandi säilitamisel.

Natura 2000 võrgustik on ELi bioloogilise mitmekesisuse jõupingutuste nurgakivi ja suurem osa võrgustiku all olevast maast jääb eraomandisse. WE-märgis aitab tõlkida linnu- ja elupaikade direktiivi liikmetele praktilisteks juhisteks ja kirjeldada konkreetset rakendamist.

WE eesmärgid on:

Kaasata nii avalik kui erasektor elurikkuse kaitsmisse.
Tagada keskkonnakasutuse parimate kogemuste laiaulatuslik propageerimine.
Pakkuda sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonna tasandil avalikke hüvesid.
Tagada tasakaal majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste huvide vahel.
Teha koostööd Euroopa Komisjoniga maaomanike huvidega arvestavate õigusaktide koostamisel.

Loodi ELO (European Landowners' Organization) algatusel selleks, et edendada säästvat maakasutust ja tunnustada keskkonnahoidlikke maaomanikke. Vabatahtlikud keskkonnamärgise taotlejad näitavad, et looduskaitset saab ja tuleb teha ka väljaspool kaitsealasid.

Aastal 2004 asutatud võrgustikku on kaasatud tänaseks enam kui 1,8 milj ha era- ja ühiskondlikus kasutuses olevaid maid. Märgist antakse rangete teaduslikult põhjendatud kriteeriumite alusel neile, kes panustavad elurikkuse suurendamisse nii kogukonnas kui riiklikul tasandil.

Koostöö toimub regionaalsetel (Mägialad, Vahemereline, Boreaalne ja Kontinentaalne) ja riikide (19) tasandil.

Märgise taotlejad usuvad eluslooduse säästlikku majandamisse ja pakuvad lahendusi maakasutuse probleemidele. Asjakohane maakorraldus ja vastutustundlikud ärimudelid, nagu metsamajandus, põllumajandus, ökoturism, jahipidamine ja kalastus on ainus viis inimpopulatsiooni ja bioloogiliselt mitmekesise keskkonna sobitamiseks.

Üle 15 aasta kogemusi
Üle 1 700 000 hektari
Üle 362 maaüksuse

Sertifitseeritud kinnistute võrgustik sai alguse Hispaaniast, Belgiast, Prantsusmaalt, Portugalist ja Madalmaadest ning on sellest ajast saadik pidevalt laienenud. Praegu on kõige rohkem esindajaid lääneriikidel, nagu Hispaania, Portugal, Rootsi, Prantsusmaa, Belgia ja Šotimaa piirkonnas.

2018. aasta oktoobris on WE märgis esindatud 19 riigis, kus erinevates biogeograafilistes piirkondades on 362 märgistatud maaüksust, mis katavad 1 700 000 hektarit. Märgistatud valduste suurused ulatuvad väikestest põllumajandusettevõtetest mõnekümne hektariga tuhandeid hektareid katvate ärikinnisvaradeni. Sellegipoolest on nad kõik põhimõtteliselt ühendatud oma eesmärkides säilitada ja parandada oma looduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda.

Uudised

Elurikkus

Kogukonnad Forest

Metsad

Nursipalu harjutusväli sai Euroopa Maaomanike Organisatsiooni keskkonnamärgise

Nursipalu harjutusväli on saanud ametlikult Wildlife Estates Label keskkonnamärgise. Tegemist on Eestis esimese ja ainsa sellise keskkonnamärgise omistamisega avalikus sektoris.

„Wildlife Estates Label keskkonnamärgise saamine tähendab muuhulgas, et oleme Nursipalu harjutusväljal rakendanud edukalt keskkonnaga arvestavat majandamist ning seda tunnustati rahvusvahelise selgesõnalise märgisega, mis vastab kindlatele kvaliteetkriteeriumitele. Oleme õnnelikud, et meil on nii väärtuslik maa-ala ja meie ülesanne on seda väärtust heaperemehelikult säilitada. Oluline on ka, et Nursipalu harjutusväljal on looduskaitseline ja riigikaitseline tegevus ühendatud ning käesolev on hea näide selle sümbioosi võimalikkusest,“ ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart.

Töö käigus koguti andmeid 14 põhilise indikaatori ja neid iseloomustavate näitajate kohta. Hindamise tulemus on 250 hindepunkti, mis on 40 võrra suurem lävendist, mida on vaja saavutada, et keskkonnamärgist taotleda. Märgis kehtib 5 aastat ja seejärel hinnatakse uuesti kuidas on maakasutamise käigus loodust hoitud.

Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) poolt akrediteeritud Wildlife Estates Label hindaja Ants Varblase hinnangul on Nursipalu tunnustamine hea näide sellest, kuidas isegi nii intensiivse maakasutuse käigus, nagu kaitseväe õppused, on võimalik teha panus keskkonnahoiule ja kujundada inimeste suhtumist loodusesse. „Märkimist väärib ka kümnest kohustusest koosneva harta allkirjastamine, mille peamiseks sisuks on panustamine elurikkuse suurendamisse ja selle propageerimisele,“ lisas ta.

Hindamise tulemusena järeldati, et Nursipalu harjutusväljal on looduslikult ja asukohast tingituna väga elurikas ala. Hindamisele ja väärtuste esiletoomisele aitas oluliselt kaasa aspekt, et keskkonnategevused on ohjatud, omatakse head ülevaadet loodusväärtustest ning tegutsetakse keskkonnakorralduskava alusel. Kava alusel tegutsetakse süsteemselt oluliste keskkonnaaspektidega ning välditakse keskkonnariske.

Lisaks keskkonnakorralduskavale on maa-alal läbi viidud erinevaid keskkonnauuringuid, näiteks maa-ala kasutamise taluvuskoormuse analüüs. Jahipidamine on reguleeritud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kinnisasjade jahindusliku kasutamise lepingutega.

Nursipalu harjutusväljal asub ka Keretü looduskaitseala ning selle koosseisus 2020. aastal taastatud Keretü soo. Soo taastamisega aidati kaasa elurikkuse seisundi paranemisele ning loodi uusi elu- ja pesitsusvõimalusi. Hetkel on koostamisel Nursipalu harjutusvälja maastikuhoolduskava, mille raames töötatakse välja harjutusvälja taimestikku ja kooslusi arvestav parim praktika maastiku hooldamisel erinevates harjutusvälja piirkondades.

Märgise pidulik üleandmine toimus laupäeval Pärnus kogu pere metsapäeval. Eesti Erametsaliidu poolt juba 5. aastat korraldatava metsapäeva eesmärk on tutvustada metsandust ja metsaomanikke ning tuua metsateadmised linnaelanikele lähemale. Kogu pere metsapäeva korraldatakse igal aastal mullu parima metsamajandaja tiitli saanud metsaomaniku kodumaakonnas, järgmisel aastal toimub metsapäev Ida-Virumaal.

Fotol vasakult paremale: Ants Varblane (Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) akrediteeritud hindaja), Ants Erik (Eesti Erametsaliidu juhatuse liige), Heilika Reinvart (RKIK taristuosakonna juhataja)

Foto: Erlend Štaub

Loen edasi

METSIKUD VALDUSED

Wildlife Estates

Ülevaade

Eesmärgid

Partnerid

Uudised

Kes me oleme

Tegutseme koos

Ettevõtetele

Logi sisse

Loo konto