INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Kui looduskaitse karistab oma parimaid hoidjaid

Täna on looduskaitseseaduse (LKS) rakendamine asendunud vastuseisuga, mis murendab riigivõimu legitiimsust, kurnab osapooli sisuliste võitjateta kohtuvaidlustega ning õhutab proteste riikliku ja Euroopa Liidu seadusandja suunas. Maaomaniku jaoks on küsimus väärikuses ja õiglustundes, sest riik peaks teenima kodanikke läbi partnerluse ja usalduse.

Täna vaadatakse jõuetult pealt, kuidas ilmselgete majandamisjälgedega 40 - 80 a. puistutesse inventeeritakse kord vana mets, kord aruniit ja mõnikord ka rannaniit. Kindlasti saab ka taastamispotentsiaaliga märja majandusmetsa inventeerida rikutud veerežiimiga potentsiaalikaks kaitsealuseks metsaks, kui seni veel isegi fikseerimata eesmärk seda nõuab!

Regulatiivne rägastik on muutunud hoomamatuks ka riigile endale, kellelt ei ole võimalik saada kätte konkreetset hektarite arvu kategooriate kaupa. Võtame näiteks puidutöötraditsioonidega Avinurme, kus on tänaseks rohkem eri tüüpi kaitse all olevaid vööndite kategooriaid, kui nende rahvariide seelikul triipe. Kokku on meil umbes 13 erinevat seadusejärgset kategooriat, mis määravad maaomaniku tegutsemisvabaduse ja riikliku kaitse ranguse. Keskkonnakaitselisi kitsendusi loendasime viiamti 81, millest 21 olid looduskaitselised. Selles segaduses on kaduma läinud peamine ehk Eesti inimene.

loe lähemalt: Botox ei aita, looduskaitse vajab ausust - Maaleht

Looduskaitse: mitte "meie vs nemad" vaid jagatud "koos"

Mõned räägivad looduskaitse puhul sotsiaalmajanduslikest huvidest ning mõjust. Teised räägivad autonoomiast ehk vabadusest. Kolmandad rõhutavad looduse iseväärtust ja vajadust hoida looduskaitset puhtalt avaliku hüvena. 
Eestis tuleb arvestada, et me ei saa loodust kaitsta ainult ühe maailmavaate kaudu. 

Inimesed väärtustavad erinevaid aspekte elus, ning kedagi ei tohi hukka mõista maailmavaate tõttu. Kui tahame, et maaomanikud oleksid päriselt valmis kaasa aitama, peame rääkima keeles ja põhimõtetes, mis on ka neile arusaadavad ja usaldusväärsed. 

Ei ole põhjendatud jätta muljet, et lepinguline või partnerluslik lähenemine “kallutab kogu süsteemi”. Enamik Eesti looduskaitsest on niikuinii riigi käes ja sinna jääb ka edaspidi. Küsimus on vaid selles, kuidas ülejäänud osa võimalikult targalt ja tulemuslikult kaasata. 

Mure on arusaadav – Eesti loodus on liiga väärtuslik (boreaalne püsivalt metsastuv ala), et sellega eksperimenteerida. Kuid just seetõttu on Soraineni/Partnerluse mudel vajalik. Meil on vaja süsteemi, mis töötab inimestega koos, mitte nende vastu. Teadus (Miljand 2021) tõestab, et sund tekitab vastupanu, samas kui autonoomia ja õiglane partnerlus toovad tegeliku kaitse sinna, kuhu riigi käsi ei ulatu. Kui keegi oskab sõnastada legitiimse riigivõimu põhimõtteid, siis kindlasti Riigikogu seda oskab.

Lisaks annab mitmekesisem haldamine: riiklikud kaitsealad, eraomanike vabatahtlik panus, koostööprojektid, erinevad majandamisviisid; meile rohkem võimalusi katsetada, õppida ja leida, mis päriselt töötab olukorras, kus kliima ja elupaigad muutuvad kiiresti. 

Seega ei ole partnerlusmudel looduskaitseliste põhimõtete vastand, vaid praktiline lisavõimalus, mis aitab saavutada paremaid liigikaitselisi tulemusi läbi usalduse, paindlikkuse ja omanike kaasamise.

Loodushoiu Fond esitles Brüsselis WESEM-projekti tulemusi

30. oktoobril 2025, osales Loodushoiu Fondi tiim Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) ruumides toimuval kõrgetasemelisel lõpukonverentsil „Euroopa maapiirkondade tulevik: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini“.

Konverentsi keskmes on Euroopa maapiirkondade ees seisvad teravad väljakutsed, nagu rahvastikukadu, majanduslik haavatavus ning vajadus leida tasakaal tootliku maakasutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Need teemad haakuvad otse Euroopa Liidu uue põllumajanduse ja toidu visiooniga ning maapiirkondade tegevuskavaga, mis rõhutavad maaelu mitmekesistamise ja säästva majandamise tähtsust.

Üritus toob kokku kahe eduka Erasmus+ projekti – WESEM (Wildlife Estates Sustainable and Ethical Management) ja STAY (Still Tourism Around Yard) – peamised tulemused ja sidusrühmad.

Loodushoiu Fondi roll WESEM-projektis

Loodushoiu Fond oli projekti juhtpartner ning esitles WESEM-projekti tulemusi. WESEM-projekt keskendus maaomanike, üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisele, et rakendada jätkusuutlikke ja eetilisi maahalduspraktikaid. Projekti eesmärk oli toetada elurikkuse säilimist põllu- ja metsamaadel, tuginedes muuhulgas Wildlife Estates (WE) märgise standarditele.

Projekti raames käsitleti ka boreaalse regiooni eripärasid, mis erineb maakasutuse poolest paljudest teistest Euroopa piirkondadest.

Loodushoiu Fondi tegevjuht Pille Ligi esines lisaks ettekande tegemisele ka pärastlõunases paneelis.

Laiem pilt ja tulevikuvaade

Konverentsi teine fookus on projektil STAY, mis edendab maapiirkondade ettevõtjate oskusi agroturismi arendamisel, pakkudes seeläbi farmidele olulist sissetuleku mitmekesistamise võimalust.

Mõlema teema üle arutlevad tipptasemel paneelistid, kus osalevad esindajad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENVI), Euroopa Maaomanike Organisatsioonist (ELO), EESCst ja teistest valdkondlikest organisatsioonidest. See näitab teemade olulisust ja laia kõlapinda.

Päeva lõpetas Pille Ligi kokkuvõtva sõnavõtuga. Tänased arutelud Brüsselis aitavad kujundada poliitikaid ja praktikaid, mis toetavad elujõuliste ning loodusrikaste maapiirkondade püsimist nii Eestis kui ka terves Euroopas.