INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA
Loodushoiu Fond on tasakaalukas ja koostööle suunatud ühendus, mis soovib turgutada eraalgatuslikke loodushoiu tegevusi Eestis.
Meie missioonALGATUS
Põlispuud
Hea maaomanik! Kutsume sind liituma põlispuu hoidja kampaaniaga või avastama põlispuude register
Põlispuu hoidja Põlispuu register
UUDISED
Ole kursis meie tegemiste ja värskete mõtetega kogu maailmast
Press
Euroopa aasta puu konkursi võitis ainulaadse kujuga tamm Poolast
Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Fabrykanti tamm Poolast. Teiseks tuli Draakoni tamm Slovakkiast ning kolmandaks õunapuukoloonia Ukrainast.
Kokku anti võistelnud 16 puule 177 486 häält, neist 45 718 võidupuule. Ainulaadse kujuga Fabrykanti tamm asub Poola keskel Łódźi linnas Klepaczi pargis ning üks selle harudest on s-kujuline ja üle 20 meetri pikkune.
Teisele kohale tulnud majesteetlik Slovakkia tamm meenutab oma kujult istuvat draakonit. Kolmandaks valis rahvas õunapuukoloonia Ukrainast, mis sümboliseerib hästi ka selle riigi alistamatust. Õunapuu on nii suur, et katab ära 0,1 hektari suuruse pindala. Puu põhitüve kaotamisest on juba tükk aega möödas, kuid nüüdseks on maasse kasvanud 15 väikest tüve, sest õunapuu eripäraks on võime juurduda, kui üks tüvedest sureb. Õunapuukoloonia on enne praegust sõda Ukrainas üle elanud kaks maailmasõda ja holodomori. Ukraina osales Euroopa aasta puu võistlusel esmakordselt.
Eestit esindas tähendusrikaste puude konkursil Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök, mida Hiiumaa inimesed teavad hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu. Reigi pöök tuli võistlusel kolmeteistkümnendaks. „Kohast tähtsam on see, et märkame ja toome esile meie huvitavate lugudega puid ja hoogustame nii ka puuturismi,“ sõnas Pille Ligi Loodushoiu Fondist, mis korraldab Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel.
Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. Selleks kutsub Loodushoiu Fond maaomanikke üles liituma põlispuude hoidjate kogukonnaga, kuhu kuuluvad maaomanikud lubavad säilitada oma metsades, põllusiiludel, koduaedades ja mujal kasvavaid põlispuid. Kogukonnaga on praeguseks liitunud üle 200 maaomaniku.
Euroopa aasta puu 2023 konkursil võistelnud puud ja neile antud hääled:
1. Fabrykanti tamm, Poola, 45 718
2. Draakoni tamm, Slovakkia, 18 198
3. Õunapuukoloonia Krolevtsist, Ukraina, 14 219
4. Palermo botaanikaaia hiiglaslik fikuss, Itaalia, 10 663
5. Contige'i eukalüpt, Portugal, 10 281
6 San Roque tamm, Hispaania, 10 174
7. Waverley kloostri jugapuu, Suurbritannia, 9413
8. Casseli mäe nuttev pöök, Prantsusmaa, 8867
9. Marquisi tamm, Holland, 8616
10. Sycamori „sild“, Ungari, 7342
11. Drásovi pirnipuu, Tšehhi, 6664
12. Sēja tamm, Läti, 6005
13. Reigi punane pöök, Eesti, 5875
14. Plaatanipuu, Bulgaaria, 5814
15. Klerkeni harilik pirnipuu, Belgia, 4823
16. Drežnica põllu tamm, Horvaatia, 4814
Manuses esikolmikusse jõudnud puude fotod, rohkem fotosid Euroopa aasta puu võistlusel osalenud puude kohta leiab SIIT. Puude eestikeelseid kirjeldusi saab lugeda võistluse kodulehelt.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
pille.ligi@loodushoiufond.ee
518 0641
www.loodushoiufond.ee
www.treeoftheyear.org
Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
tel 509 6650
Press
Digilill naistepäeval säästab loodust ja panustab ESG eesmärkidesse
Kutsume üles ettevõtteid leidma alternatiivi importlillede kinkimisele – digililled, lilleaasad ja kodumaised õied hoiavad loodust ja vähendavad Teie jalajälge! Loodushoiu Fond istutab digilillede müügist laekunud raha eest haruldaste lillede kooslused päikesepaneelide alla.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul ei soovi nad olla äärmuslikud ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. „Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma,“ sõnas Ligi. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
„Naistepäeval on kombeks kinkida lilli. 7 välismaalt pärit lõikelillega kimbul on jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Kui ettevõtja viib aga läbi sihtgrupi seas uuringu, võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest, mis närbub 4 päeva pärast. Siin oleks võimalus panustada ka ettevõttena ESG eesmärkidesse, soetades digilille, mille eest Loodushoiu Fond istutab päris taime, naised saavad aga sertifikaadi et nende eest panustati elurikkuse edendamisesse,“ lisas Ligi.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Fond istutas näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Enclaves of Life projekti vabatahtlikega 2021. aastal ühe päikesepargi alla 500 taimekest.
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Lisainfo:
Ain Näkk
Press
Tänasest saab valida Euroopa aasta puud, Eestit esindab loomevaimu soodustaja Hiiumaalt
Täna alanud Euroopa eriliste puude konkursi rahvahääletusel esindab Eestit Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök. Hääletada ja teisi huvitavaid puid saab vaadata veebruari jooksul lehel https://www.treeoftheyear.org/et/vote
Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kohaliku rahva jaoks tähtsaid puid. Reigi pööki teavad Hiiumaa inimesed hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu.
Kunagi oli Reigi pöögi läheduses kogukonnaelu keskus – seal asus nii kirik kui ka kõrts ning seal toimunu oli aluseks mitme loometeose sünnile. Näiteks kirjutas Soome kirjanik Aino Kallas oma romaani „Reigi õpetaja“ Reigi kiriku esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“.
Hilisemast ajast saab välja tuua Reigi pastoraadihoone seni viimase elaniku – aastatel 1986-1987 elas juba tollal üsna mahajäetud barokses häärberis kirjanik Tõnu Õnnepalu. Nii puu kui ka Reigi pastoraadihoone praegust seisu näeb lühikeses videoklipis SIIN.
Praegu on elu Reigis vaikne, kuid pöök seisab ikka püsti – on heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis.
Reigi pöögi istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku sakslasest pastor poja sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mis on Euroopas üsna tavaline puu, aga mida Eestis vähe kasvab. Praegu pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, kuid soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu ka meie metsades. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.
Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Maalehe veebis mullu novembris toimunud rahvahääletusel pakkusid Reigi pöögile tõsist konkurentsi Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Lisatud foto Reigi pöögist ja pastoraadihoonest. Video saab alla laadida siit, video taustaks kõlab Mari Kalkuni pala „Loomine“.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
518 0641
Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
509 6650
ALGATUS
Istutades tulevikku!
Istutades metsa, istutame tulevikku. Aitame kokku viia maaomanikud ja metsaistutajad!
Avasta Anneta


ALGATUS
Põlispuud
Hea maaomanik! Kutsume sind liituma põlispuu hoidja kampaaniaga või avastama põlispuude register
Põlispuu hoidja Põlispuu register