INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Pärnumaal mõõdeti Euroopa kõrgeim haab

Pärnumaal Saarde vallas tehti ajalugu, kui Nigula looduskaitsealal mõõdeti Eesti ja tõenäoliselt kogu Euroopa kõrgeim harilik haab (Populus tremula). Uue rekordi kõrguseks on hämmastavad 45,5 meetrit.

Tänavu 30. märtsil toimunud täpismõõdistamise käigus leiti Nigula looduskaitseala sihtkaitsevööndist terve grupp hiigelhaabasid, mis lükkasid senised rekordid troonilt. Kui seni peeti Eesti kõrgeimaks 2021. aastal Valgamaal mõõdetud 43,2-meetrist isendit, siis nüüd selgus, et Pärnumaa metsad peidavad endas suisa kolme puud, mis sellest kõrgemad:

• Rekordpuu: 45,5 meetrit (tüve ümbermõõt 304 cm)
• Teine koht: 44,8 meetrit
• Kolmas koht: 43,7 meetrit

See leid ei ole oluline vaid Eesti kontekstis. Rahvusvahelise hiidpuid koondava andmebaasi Monumental Trees andmetel oli senine Euroopa kõrgeim registreeritud harilik haab Poolas kasvav 41,4-meetrine isend. Pärnumaa hiiglased ületavad seda tähist enam kui nelja meetriga.

Hiigelhaabadeni juhatas tee Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt, kes tegi põhjaliku eeltöö kõrguskaartide analüüsil ja tuvastas esmased kandidaadid tavakõrgusmõõtjaga. Lõpliku, kümnesentimeetrise täpsusega kinnituse andis Eesti Maaülikooli geodeesia spetsialist Harli Jürgenson elektrontahhümeetriga.

Mõõtmisprotsess raskesti ligipääsetavas põlismetsas oli füüsiliselt nõudlik ja võttis tunde. "Nii täpse tulemuse saamiseks tuli teha kümneid mõõtmisi oludes, kus surnud ja langenud puud tegid liikumise keeruliseks," kirjeldas Hendrik Relve. Juurdekasvupuuriga määrati kõrgeima puu vanuseks ligikaudu 110 aastat. Puiduproovilt oli näha, et tüvi on kuni südamikuni mädanikuta. See tähendab et puu on igati elujõuline ja ta kasv jätkub.

Põlispuude uurija Hendrik Relve sõnul on selline leid märgilise tähtsusega nii loodusteaduslikult kui ka kultuuriliselt: "Need puud on meie loodusmaastiku sambad. Haab on valitud ka Eesti 2026. aasta puuks ning sellise rekordi sünd just sel aastal on erakordselt sümboolne." Huvilistel on oluline teada, et puudeni jõudmine on keeruline ja looduse säästmiseks on soovitatav kasutada giidi abi.

Loodushoiu Fond, kes avastuse avalikustas, kutsub kõiki maaomanikke üles märkama ja hoidma oma maal asuvaid erilisi puid ja registreerima oma lubadus ka www.loodushoiufond.ee/polispuu.

Lisainfo
Hendrik Relve
5235667

 

Harli Jürgenson tahhümeetriga haabade kõrgust mõõtmas. Foto Piret Jürgenson

Enn Pärt mõõtmas rekordhaava vanust. Foto Hendrik Relve

 Mõõtjate meeskond (vasakult paremale) Hendrik Relve, Enn Pärt, Harli Jürgenson. Foto Piret Jürgenson

Loodushoiu Fondi uus peatükk: Testperioodist viie regionaalse osakonnani

Meil on rõõm teatada, et Loodushoiu Fondi tegutsemismudelis on toimunud oluline arenguhüpe. Kui seni katsetasime regionaalset tööd ja kohalikku kohalolu Interreg Riforma projekti raames, siis nüüd on testperiood edukalt seljataga. Lõime viis ametlikku regionaalset osakonda üle terve Eesti.

Heategevus ja pühendumus

Kuna oleme heategevuslik organisatsioon, põhineb meie uute osakondade tegevus suuresti vabatahtlikkusel. Meie kuraatorid on oma valdkonna eksperdid, kes panustavad oma teadmisi ja aega missioonitundest, et hoida ja taastada Eesti loodusväärtusi.

Täna on meil ametis kolm kuraatorit, kes katavad viit piirkonda, kuid meie siht on selge: lähiaastatel töötame selle nimel, et igal NUTS III piirkonnal oleks oma eraldiseisev kuraator. See võimaldab meil olla veelgi täpsem ja pakkuda igale kandile just seda tuge, mida sealse looduse eripära nõuab.

Kuidas me Eesti jaotasime?

Osakondade loomisel lähtusime Eesti NUTS III statistilisest liigendusest. NUTS III statistiline liigenduse ametlik hoidja Eestis on Statistikaamet ning aluseks olevad andmed pärinevad Maa- ja Ruumiametilt:

• Põhja-Eesti osakond (EE001): Harju maakond.
• Lääne-Eesti osakond (EE004): Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond.
• Lõuna-Eesti osakond (EE008): Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.
• Kesk-Eesti osakond (EE009): Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond.
• Kirde-Eesti osakond (EE00A): Ida-Viru maakond.

Fookuses kohalik elurikkus ja boreaalne vöönd

Igal osakonnal on oma strateegiline roll. Näiteks Lõuna-Eesti osakonna fookuses on Eesti boreaalse vööndi metsade loodusväärtuste hoidmine ning uute kaitse- ja majandamismudelite arendamine. Lääne-Eestis keskendume rannikualadele ja saartele, samas kui Põhja-Eestis on teemaks huvitatute loodusesse toomine ja talgud.

Piirkondlikud kuraatorid

• Ain Näkk – kureerib Põhja- ja Kesk-Eestit.
• Anti Rallmann – vastutab Lõuna- ja Kirde-Eesti tegevuste eest.
• Ants Varblane – hoiab silma peal Lääne-Eesti ja saarte käekäigul.

Need kuraatorid on peamisteks partneriteks kohalikele maaomanikele ja organisatsioonidele, aidates planeerida loodushoiu tegevusi ning hoida olulisi projektipartnerlusi, nagu näiteks Interreg.

Oleme tänulikud kõigile, kes on meiega sellel teekonnal kaasas olnud. Uus struktuur annab kindla aluse, et liikuda edasi veelgi professionaalsemalt ja süsteemsemalt. Kohtumiseni teie kodukandis!

Äripäeva esseekonkurss „Edukas Eesti“ | Pille Ligi: trots vs koostöö. Lepinguline lahendus looduskaitses on võimalik

Viimasel ajal oleme tunnistajaks pildile, mis peaks panema iga riigijuhi mõtlema: traktorid on veerenud tänavatele nii Brüsselis kui Tallinnas. Kui primaarsektori töötajad ja maaomanikud tunnevad, et riik on neist teerulliga üle sõitnud, on see märk süsteemsest kriisist. See ei ole enam ammu vaid vaidlus metsa või põllu üle – see on lõhestunud ühiskonna peegeldus.

Olen esitanud Äripäeva "Eduka Eesti" arvamuskonkursile visiooni, kuidas me saaksime sellest ummikseisust välja tulla. Minu sõnum on lihtne: looduskaitse peab muutuma sunniaparaadist väärtuspõhiseks koostööks.

Valvurist aednikuks

Uku Masing on kirjeldanud tabavalt vahet looduskaitse ja loodushoiu vahel.

• Looduskaitse on justkui valvuri roll, milles me eeldame ohtu ja kaitseme loodust kui välist objekti, kehtestades keelde ja käske.
• Loodushoid on aga aedniku roll. Aednik tegutseb aias sees, teades, et loodust hoides hoiab ta ka iseennast.

Täna on Eesti looduskaitse liialt "valvuri" nägu. See tekitab maaomanikes bioloogilist tõrget. Neurobioloogia (näiteks Robert Sapolsky uuringud) kinnitab, et hirm ja sund ei tekita püsivat hoolimist. Vastupidi, see aktiveerib kaitsereaktsiooni. Täna süvendab üha enam lõhet linna- ja maainimese vahel.

Minu ettepanek on liikuda lepingulise looduskaitse süsteemi poole. Selle asemel, et riik kirjutaks ette iga niitmiskuupäeva, peaks ta sõnastama oodatava tulemuse. Kuidas selleni jõuda, on maaomaniku kui oma maa parima asjatundja otsustada.

Selline mudel vajab kahte ausat sammast:

• Selge baastase: Maaomanik vastutab olemasoleva loodusväärtuse säilimise eest.
• Turvasadama garantii: See on kriitiline koht, kui omanik suudab oma hoolega elurikkust suurendada, ei tohi riik teda selle eest uute keeldudega karistada. Heateo eest ei tohi saada karistust.

Majandus ja loodus käsikäes

Lepinguline mudel avab uksed ka uut tüüpi majandamisele, näiteks looduskrediitide turule. See võimaldab teenida tulu elurikkuse hoidmiselt, mitte ainult selle tarbimiselt. Samuti peitub siin tohutu potentsiaal nutikaks ristkasutuseks – miks mitte hooldada elektriliinide aluseid ja päikeseparke poollooduslike kooslustena? See säästaks miljoneid eurosid maksumaksja raha ja vähendaks vajadust piirata majandusmetsi.

• Koostöö on püsivam kui käsk

Me vajame süsteemi, mis näeb maaomanikus partnerit, mitte potentsiaalset seaduserikkujat. Lepinguline looduskaitse on kesktee, mis austab omaniku autonoomiat, kuid tagab riiklikud looduskaitse-eesmärgid.

See on samm stabiilsema ja vähem konfrontatiivse Eesti poole. Sest lõpuks on ju eesmärk ühine: hoida meie elukeskkonda viisil, mis toidab nii hinge kui ka peret.

Pille Ligi: trots vs koostöö. Lepinguline lahendus looduskaitses on võimalik