INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA
Loodushoiu Fond on tasakaalukas ja koostööle suunatud ühendus, mis soovib turgutada eraalgatuslikke loodushoiu tegevusi Eestis.
Meie missioonALGATUS
Põlispuud
Hea maaomanik! Kutsume sind liituma põlispuu hoidja kampaaniaga või avastama põlispuude register
Põlispuu hoidja Põlispuu register
UUDISED
Ole kursis meie tegemiste ja värskete mõtetega kogu maailmast
Blogi
Looduse hoidmine vajab enamat kui häid kavatsusi - Eurosite 2026 Sevillas
Novembri alguses kogunesid Euroopa looduse hoidmise ja taastamisega tegelevad inimesed Andaluusia päikeselisse pealinna Sevillasse. Eurosite 2026. aasta aastakohtumine pakkus kolme päeva jooksul mõtteainet, uusi tutvusi ja praktilisi arutelusid sellest, kuidas korraldada looduse hoidmist nii, et sellest võidaksid ka inimesed, kogukonnad ja kohalik majandus. Tähelepanu keskmes olid nii Euroopa looduse hoidmisega seotud väljakutsed kui ka Andaluusia erilised maastikud ja märgalad.
Loodushoid vajab nutikaid lahendusi ja koostööd
2.–4. novembrini toimunud Eurosite aastakohtumise keskmes olid neli teemat: looduse hoidmise rahastamine, põllumajandus ja loodushoid, looduse hoidmise praktiline korraldamine ning elurikkuse seire ja tulemuste hindamine.
Kohtumise arutelud kinnitasid, et looduse hoidmine ei tähenda üksnes väärtuslike paikade kaitsmist. See eeldab läbimõeldud maakasutust, toimivaid majandusmudeleid, teadmiste jagamist ja arusaamist sellest, kuidas inimtegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda.
Üks olulisi aruteluteemasid oli ekstensiivne karjatamine ja selle tulevik Euroopa uue ühise põllumajanduspoliitika valguses. Just traditsiooniline ja mõõdukas maakasutus on aidanud kujundada paljusid poollooduslikke maastikke, mille elurikkus sõltub inimeste ja looduse pikaajalisest koostööst. Küsimus on aga selles, kuidas toetada põllumehi ja maaomanikke nii, et loodussõbralik majandamine oleks ka majanduslikult jätkusuutlik. Siinkohal tasub rõhutada, et eesti on mõnevõrra teises seisus, kui Hispaania või Suurbritannia, näiteks.
Tehnoloogia aitab loodust paremini tundma õppida
Kuidas hinnata, kas meie tegevus aitab loodust hoida? Selleks on vaja teadmisi ja usaldusväärseid andmeid. Seetõttu oli kohtumisel olulisel kohal elurikkuse seire ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine. Tutvustati nii organisatsiooni juhtimiseks vajalikke tarkvarasid, mis aitavad infovoogu automatiseerida ja protsesse kergemini juhtida kui ka seirevahendeid. Arutati, kuidas rakendada kaameralõkse, helisalvesteid, keskkonna-DNA proove, droone, satelliidiandmeid ja tehisintellekti, et saada looduses toimuvast täpsem ülevaade.
Samas ei ole andmete kogumine omaette eesmärk. Oluline on osata saadud teadmisi kasutada praktiliste otsuste tegemisel. Alates elupaikade hooldamisest kuni maakasutuse ja taastamistegevuste kavandamiseni.
Kas looduse hoidmine saab olla ka majanduslikult mõistlik?
Üks kohtumise läbivaid küsimusi oli, kuidas leida looduse hoidmiseks pikaajalisi ja toimivaid rahastuslahendusi.
Traditsiooniliste rahastusmudelite kõrval räägiti elurikkuse krediitidest, ettevõtete kaasamisest ning märgalade taastamisega seotud uutest majandusvõimalustest. Erilist tähelepanu pälvis märgalaviljelus ehk paludikultuur. Võimalus kasutada taastatud või niisutatud turbaalasid nii, et säiliks nende ökoloogiline väärtus ning samal ajal tekiks ka majanduslikku kasu, milline Eestis on pigem vähemlevinud.
See on oluline suund: loodushoid ja majandustegevus ei pea olema vastandid. Hästi kavandatud lahenduste korral saavad puhas vesi, terve muld, elurikkad maastikud ja vastupidavad ökosüsteemid olla väärtused, millest võidavad nii kohalikud elanikud, maaomanikud kui ka ettevõtted.
Märgalade taastamisele pühendati nn Dolphin Tank arutelu, mille eesmärk oli otsida uusi võimalusi projektide rahastamiseks. Vestluse käigus nihkus fookus aga oodatust rohkem õiguslikele meetmetele ja litigation’ile ehk kohtuvaidluste kasutamisele eesmärkide saavutamiseks. See oli mõnevõrra üllatav, sest ootasime eelkõige arutelu praktiliste rahastuslahenduste, võimalike partnerite ja toimivate majandusmudelite üle. Just nende leidmine ja arendamine oleks olnud märgalade taastamise seisukohalt kõige väärtuslikum.
Arvestades, et arutelus osalesid ka Läti ja Poola esindajad, oleks olnud oluline käsitleda neid küsimusi laiemalt Ida-Euroopa kontekstis. Ühiskonda lõhestavate mõjutusmeetodite ning majandus-, ressursi- ja julgeolekupoliitikat kujundavate narratiivide mõju võib ulatuda üksikutest vaidlustest märksa kaugemale ning mõjutada ka riikide sisemist sidusust. Seetõttu vajavad sellised teemad lisaks õiguslikule vaatenurgale ka laiemat ühiskondlikku ja regionaalset mõtestamist.

Doñana on koht, kus loodusväärtuste majandamine tagab looduskaitselised eesmärgid
Kohtumise üks oodatumaid osi oli 4. novembril toimunud väljasõit Andaluusia edelaosas asuvasse Doñana piirkonda, mis on üks Euroopa tuntumaid ja mitmekesisemaid loodusmaastikke. Siin kohtuvad märgalad, kümned kilomeetrid arendustevabad liivaluited, metsad ja rannikualad. Maastike vaheldusrikkus loob elupaiku väga erinevatele liikidele ning muudab piirkonna põnevaks nii loodushuvilistele kui ka looduse hoidmisega tegelevatele spetsialistidele.
Päeva jooksul sai maastikusõidukitega tutvuda Doñana mitmekesiste maastikega ning näha, kuidas vahelduvad märjad ja kuivad alad, liivaluited ning metsakooslused.
Külastasime ka El Rocío küla, mis on tuntud oma palverännakutraditsioonide ja erilise atmosfääri poolest. Päeva lõpetas jalutuskäik Matalascañase rannas, mis oli hea võimalus võtta hetkeks aeg maha, nautida Atlandi ookeani ja mõelda kõigele nähtule.

Euroopa kogemused, ühised küsimused ja uued ideed
Eurosite aastakohtumise väärtus seisneb eelkõige võimaluses tuua kokku eri riikide inimesed, kelle töö ja tegevuskeskkond võivad olla küll erinevad, kuid kelle ees seisavad sageli samad küsimused.
Kuidas leida looduse hoidmiseks pikaajalist rahastust? Kuidas kasutada uusi tehnoloogiaid ja kaasata maaomanikke, ettevõtteid ning kohalikke kogukondi? Kuidas tagada märgalade hea seisund? Kuidas muuta põllumajandus loodussõbralikumaks?
Sevillast jäi kaasa nii uusi teadmisi kui ka mõtteainet. Kõik arutelud ei pakkunud oodatud vastuseid ning mõni neist tekitas ka küsimusi, mille üle tasub edasi mõelda. Võimalus võrrelda kogemusi, vaadata oma tegevust laiemas Euroopa kontekstis ja mõtestada, millised lahendused võiksid töötada ka meie oludes, oli põhiline osalemise väärtus.
Looduse hoidmine ei sünni üksnes headest kavatsustest. Selleks on vaja teadmisi, järjepidevat tegutsemist, toimivaid rahastuslahendusi ja koostööd, mis arvestab nii looduse kui ka inimeste vajadustega. Sevilla kohtumine andis hea võimaluse nende küsimuste üle ühiselt arutleda – ning tõi meelde, kui palju on meil Euroopa kolleegidelt õppida ja ka ise jagada.
Kohtumisel osalemist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaühiskonna sihtkapital.

Uudis
Looduskaitses usalduskriisist uute lahendusteni
Arutelu taust: õiguskantsleri kriitika ja infosüsteemide topeltstandardid
Looduskaitse kitsaskohtade üle arutamise oluliseks taustaks on õiguskantsleri hiljutine kriitika ja keskkonnaseadustiku (KESE) muutmise eelnõu. Õiguskantsleri kiri toob esile riigi kahepalgelisuse. Kliimaministeerium väidab, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kanded on pelgalt informatiivsed. Reaalsuses aga peatab Keskkonnaamet metsateatisi just EELIS-e kande ja ametniku joonistatud „puhverala“ alusel. Sageli ei kontrollita, kas lind seal üldse pesitseb. See tekitab metsaomanikule „FSC-lõksu“, kus ta peab oma kuludega riigi püstitatud hüpoteesi ümber lükkama.
Samal ajal nõuab riik seireandmekogu (KESE) puhul andmete ranget kontrollitavust. EELIS-e puhul aga sarnast nõuet pole. Infosüsteemi kantakse piiranguid tekitavaid leide serviti pildistatud linnusule või lihtsalt oletuse põhjal, et mets võiks liigile sobida.
Mida päriselt arutati: paneel "Looduskaitse ja maaomanik"
Nende juriidiliste kitsaskohtade valguses toimus EPA pealaval arutelu „Looduskaitse ja maaomanik: kuidas liikuda piirangutelt stiimuliteni?“. Arutelu juhtis Kristo Elias ning osalesid Kelli Talving-Varblas, Jaan Liira ja Priit Põllumäe.
Arutelust koorus välja sügav usalduskriis maaomanike ja riigi vahel. Otsuseid tehakse omaniku selja taga Exceli tabelites. Kui põllumajanduses on looduse hoidmiseks juba toetavaid präänikuid, siis metsanduses valitseb endiselt piitsameetod.
Hüvitised pole peamine lahendus, vaja on sisulist reformi
Kui moderaator suunas küsimused kompensatsioonidele ja hüvitamisele, leidsid osalejad, et tegelikud murekohad asuvad hoopis mujal. Hüvitamine on vaid tagajärjega tegelemine olukorras, kus riigil nagunii pole piisavalt raha, et saamata jäänud tulu adekvaatselt katta. Eelkõige käisid arutelust läbi märksõnad nagu laiem looduskaitsereform ning määruste õige tõlkimine ja tõlgendamine. Kelli Talving-Varblas tõi elulise näite põllumajandusest, kus pelgalt ühe määruse vale tõlke tõttu võeti tagantjärele ära loodussõbraliku majandamise toetus, tehes sisulise eesmärgi täitnud ettevõtjast bürokraatia silmis kaotaja.
Osalejad rõhutasid, et riik peaks kasutama oluliselt vähem sunnimehhanisme. Tänane süsteem rakendab kohe rangeid keelde, samas kui alternatiivsed, koostööle ja lahendustele suunatud meetmed on enne piirangute kehtestamist täielikult kasutamata jäetud.
Ühe sellise alternatiivina piirangute asendamiseks pakuti välja Safe Harbour ehk turvasadama mudel. See annaks omanikule kindluse: vabatahtlik loodusväärtuste hoidmine ja elurikkuse loomine ei tohi tulevikus kaasa tuua rangemat riiklikku kaitset. Kelli Talving-Varblas pidas mõtet innovaatiliseks, kuid hoiatas, et uute süsteemide juurutamisel tuleb ka vanu lõhkuda, et vältida kihistumist.
Priit Põllumäe leidis, et riik vajab otsustusjulgust. Päriselt ohustatud liike tuleb kindlasti kaitsta. Isendikaitse printiibist lähtuvalt riiklikel kaitsealadel, kuid väljaspool neid alasid tulekski rakendada turvasadama mudelit.
Jaan Liira rõhutas vabatahtliku kaitse puhul stabiilsuse ja püsivuse tähtsust. Looduses on muutused pikaajalised, seega peavad ka vabatahtlikud lepingud olema sõlmitud pikaks perioodiks.
Publik tõstatas värske mõtte: looduskaitse asemel peaksime rääkima loodusmajandusest, mida võiks sellisel kujul õpetada ka juba koolides.
Arutelu lõppes Jaan Liira tõdemusega, et maaomanikega tuleb rääkida. Asju peab arutama kohapeal, konkreetse hoitava objekti juures. Nii on inimestega lihtne ühist keelt leida. Bürokraatlike keeldude asemel tuleb fookus seada reaalselt saavutatavatele ja tasustatud ökoloogilistele tulemustele.
Loodushoiu fond tänab kõiki osalenuid - nii lava peal kui kuulajaid ja kaasamõtlejaid saalis. Täname, et leidsite aja ja loodame, et arutelu andis ideid mõtete mõlgutamiseks.
Uudis
Loodushoiu Fond toob maaomanikeni uudse kogemusnõustamise
Loodushoiu Fond toob maaomanikeni uudse inimeselt inimesele kogemusnõustamise, mis aitab loodushoiuküsimustele vastuseid otsivatel maaomanikel õppida teiste praktilisest kogemusest.
Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel ootab fond oma boksi maaomanikke, kellel on mõni oma maa või metsaga seotud loodushoiuküsimus, mille lahendamisel võiks teise maaomaniku praktilisest kogemusest abi olla.
Mida teha, kui oma maal soovitakse loodust hoida, kuid samal ajal säilitada maa kasutamise võimalused ja majanduslik tulu? Või kui mõni konkreetne looduskaitseline küsimus on jäänud lahenduseta, sest pole olnud aega sellega tegeleda või pole teada, kust alustada?
Loodushoiu Fond aitab sellise küsimusega maaomaniku kokku viia teise maaomanikuga, kes on sarnase tee juba läbi käinud ning valmis oma kogemust jagama. Nii sünnibki kogemusnõustamine maaomanikult maaomanikule.
„Loodushoidu puudutav nõu tuleb maaomanikule sageli riigilt või eksperdilt, kuid hoopis teine kaal on, kui oma kogemusest räägib teine maaomanik, kes on seisnud silmitsi samade väljakutsetega. Ta oskab öelda, mida ta proovis, mis töötas ja mis mitte ning kuidas tehtud valikud mõjutasid maa kasutamist ja sealt saadavat tulu,“ selgitas Loodushoiu Fondi juhatuse liige Pille Ligi.
Kogemusnõustamise eesmärk on aidata maaomanikel leida praktilisi lahendusi loodushoiuga seotud väljakutsetele nii, et maa kasutamise võimalused säiliksid ning võimalik mõju majanduslikule tulule oleks võimalikult väike.
Loodushoiu Fond ootab maaomanikke EPA messil oma boksiga 14. ja 15. oktoobril.
Esileht - EPA2026
ALGATUS
Istutades tulevikku!
Istutades metsa, istutame tulevikku. Aitame kokku viia maaomanikud ja metsaistutajad!
Avasta Anneta
ALGATUS
Põlispuud
Hea maaomanik! Kutsume sind liituma põlispuu hoidja kampaaniaga või avastama põlispuude register
Põlispuu hoidja Põlispuu register