INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Looduskaitse: mitte "meie vs nemad" vaid jagatud "koos"

Mõned räägivad looduskaitse puhul sotsiaalmajanduslikest huvidest ning mõjust. Teised räägivad autonoomiast ehk vabadusest. Kolmandad rõhutavad looduse iseväärtust ja vajadust hoida looduskaitset puhtalt avaliku hüvena. 
Eestis tuleb arvestada, et me ei saa loodust kaitsta ainult ühe maailmavaate kaudu. 

Inimesed väärtustavad erinevaid aspekte elus, ning kedagi ei tohi hukka mõista maailmavaate tõttu. Kui tahame, et maaomanikud oleksid päriselt valmis kaasa aitama, peame rääkima keeles ja põhimõtetes, mis on ka neile arusaadavad ja usaldusväärsed. 

Ei ole põhjendatud jätta muljet, et lepinguline või partnerluslik lähenemine “kallutab kogu süsteemi”. Enamik Eesti looduskaitsest on niikuinii riigi käes ja sinna jääb ka edaspidi. Küsimus on vaid selles, kuidas ülejäänud osa võimalikult targalt ja tulemuslikult kaasata. 

Mure on arusaadav – Eesti loodus on liiga väärtuslik (boreaalne püsivalt metsastuv ala), et sellega eksperimenteerida. Kuid just seetõttu on Soraineni/Partnerluse mudel vajalik. Meil on vaja süsteemi, mis töötab inimestega koos, mitte nende vastu. Teadus (Miljand 2021) tõestab, et sund tekitab vastupanu, samas kui autonoomia ja õiglane partnerlus toovad tegeliku kaitse sinna, kuhu riigi käsi ei ulatu. Kui keegi oskab sõnastada legitiimse riigivõimu põhimõtteid, siis kindlasti Riigikogu seda oskab.

Lisaks annab mitmekesisem haldamine: riiklikud kaitsealad, eraomanike vabatahtlik panus, koostööprojektid, erinevad majandamisviisid; meile rohkem võimalusi katsetada, õppida ja leida, mis päriselt töötab olukorras, kus kliima ja elupaigad muutuvad kiiresti. 

Seega ei ole partnerlusmudel looduskaitseliste põhimõtete vastand, vaid praktiline lisavõimalus, mis aitab saavutada paremaid liigikaitselisi tulemusi läbi usalduse, paindlikkuse ja omanike kaasamise.

Loodushoiu Fond esitles Brüsselis WESEM-projekti tulemusi

30. oktoobril 2025, osales Loodushoiu Fondi tiim Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) ruumides toimuval kõrgetasemelisel lõpukonverentsil „Euroopa maapiirkondade tulevik: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini“.

Konverentsi keskmes on Euroopa maapiirkondade ees seisvad teravad väljakutsed, nagu rahvastikukadu, majanduslik haavatavus ning vajadus leida tasakaal tootliku maakasutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Need teemad haakuvad otse Euroopa Liidu uue põllumajanduse ja toidu visiooniga ning maapiirkondade tegevuskavaga, mis rõhutavad maaelu mitmekesistamise ja säästva majandamise tähtsust.

Üritus toob kokku kahe eduka Erasmus+ projekti – WESEM (Wildlife Estates Sustainable and Ethical Management) ja STAY (Still Tourism Around Yard) – peamised tulemused ja sidusrühmad.

Loodushoiu Fondi roll WESEM-projektis

Loodushoiu Fond oli projekti juhtpartner ning esitles WESEM-projekti tulemusi. WESEM-projekt keskendus maaomanike, üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisele, et rakendada jätkusuutlikke ja eetilisi maahalduspraktikaid. Projekti eesmärk oli toetada elurikkuse säilimist põllu- ja metsamaadel, tuginedes muuhulgas Wildlife Estates (WE) märgise standarditele.

Projekti raames käsitleti ka boreaalse regiooni eripärasid, mis erineb maakasutuse poolest paljudest teistest Euroopa piirkondadest.

Loodushoiu Fondi tegevjuht Pille Ligi esines lisaks ettekande tegemisele ka pärastlõunases paneelis.

Laiem pilt ja tulevikuvaade

Konverentsi teine fookus on projektil STAY, mis edendab maapiirkondade ettevõtjate oskusi agroturismi arendamisel, pakkudes seeläbi farmidele olulist sissetuleku mitmekesistamise võimalust.

Mõlema teema üle arutlevad tipptasemel paneelistid, kus osalevad esindajad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENVI), Euroopa Maaomanike Organisatsioonist (ELO), EESCst ja teistest valdkondlikest organisatsioonidest. See näitab teemade olulisust ja laia kõlapinda.

Päeva lõpetas Pille Ligi kokkuvõtva sõnavõtuga. Tänased arutelud Brüsselis aitavad kujundada poliitikaid ja praktikaid, mis toetavad elujõuliste ning loodusrikaste maapiirkondade püsimist nii Eestis kui ka terves Euroopas.

Maaomanikud astusid märgilise sammu loodusele ohtlikust pliimoonast loobumiseks

Loodushoiu Fondi algatusel ja maaomanikega koostöös lõpetatakse enam kui 100 000 hektaril eramaadel nii loodusele kui inimese tervisele ohtliku pliist laskemoona kasutamine.

Maaomanike ja jahimeeste vahel jahilepinguid sõlmiva metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimehe Kadri-Aija Viigi sõnul on tegu maaomanike sooviga panustada aktiivselt loodushoidu.
On laialt teada, et plii on mürgine ning lisaks lindude, loomade ning keskkonna kahjustamisele võib see ohustada inimeste endi tervistki, seetõttu on omanike jaoks oluline, et nende maa oleks mürgivaba.

„Kui Loodushoiu Fond pliivabale laskemoonale ülemineku initsiatiivi algatas, korraldasime ühistus arutelu ning selgus, et tegu pole vaid üksikute maaomanike sooviga vaid see kõnetab paljusid,“ selgitas Viik. „Seetõttu otsustasime, et lisame vastava punkti tulevikus omanike ja jahimeeste vahel sõlmitavatesse lepingutesse, kui see mõlemale poolele sobib.“

Praeguse seisuga kuulub algatusega liitunud omanikele enam kui 100 000 hektarit maad.

Pliivaba laskemoona kasutuselevõtt kokku lepitud aladel toimub kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul. See võimaldab jahimeestel juba soetatud moona ära kasutada ning jahirelvad pliivaba moona kasutamiseks kas kohandada või välja vahetada. Samal ajal tuleb arvestada, et julgeolekuolukorra tõttu võib pliimoona kasutavate relvade säilitamine olla vajalik riigikaitselistel eesmärkidel.

„Üleminekuperioodi tegelik pikkus sõltub jahiseltside vajadusest. Meil on juba täna üks jahiselts, kes ütleb, et neil ei ole nii pikka aega tarvis, kuna nad pliimoona niikuinii ei kasuta,“ rääkis Viik.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et jahimeeste jaoks ei ole kunagi olnud küsimust kas pliimoonast loobuda või mitte vaid see, millal seda teha. „Veelinnujahil on pliimoona kasutamine keelatud juba 2013. aastast. Märgaladel ja nende läheduses on pliihaavlite kasutamine keelatud juba üle kahe aasta ning ilmselt jõuame regulatsioonide tasemel Euroopas varem või hiljem punkti, mil pliimoonast loobutakse jahipidamises täielikult,“ rääkis Korts. „Jahimeeste vaatest soovime, et sellised suured muudatused sünniksid läbi arutelu, mitte käskude ja keeldudena, seetõttu peame maaomanike ja jahimeeste koostööd väga oluliseks.“

Loodushoiu Fond on vabatahtliku loodushoiu eestkõneleja Eestis. Fond viib koos maaomanikega ellu algatusi, mis hoiavad Eesti looduse mitmekesisust ja kasvatavad liigirikkust. 

Lisainfo: 
Pille Ligi 
Loodushoiu Fondi juhatuse liige 
pille.ligi@loodushoiufond.ee 
Tel 518 0641

Teate edastas: 
Anniki Leppik 
Kommunikatsioonipartner 
53 048 049