INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Loodushoiu Fond on tasakaalukas ja koostööle suunatud ühendus, mis soovib turgutada eraalgatuslikke loodushoiu tegevusi Eestis.

Meie missioon

ALGATUS

Põlispuud

Hea maaomanik! Kutsume sind liituma põlispuu hoidja kampaaniaga või avastama põlispuude register

Põlispuu hoidja Põlispuu register
Digital flower

UUDISED

Ole kursis meie tegemiste ja värskete mõtetega kogu maailmast

Press

KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Jäänud on loetud päevad Euroopa aasta puu valimiseks

Kuni järgmise neljapäeva, 22. veebruarini saavad kõik valida Euroopa aasta puud. 15 põneva looga puu seas võistleb ka väärikas Viiralti tamm Viljandimaalt. Oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Tänavu võistlevate puude seas on traditsiooniliselt populaarsete tammede kõrval esindatud veel kaheksa puuliiki. Veebruari alguses alanud hääletamise tulemused pole sel aastal veebilehel avalikud, kuid äsja tehtud vahekokkuvõtte põhjal on selgunud, et hetkel juhivad konkurssi kaks pööki: vihmavarjukujuline pöök Prantsusmaalt ja aia südameks kujunenud pöök Poolast. Eesti Viiralti tamm on hetkel 12. kohal. 
 

Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril Eesti aja järgi kell 17 ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil. Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab anda kaks häält. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.

Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tegu oli Eduard Wiiralti ühe viimase Eestis valminud tööga, täpsemalt on sellest kirjutanud kunstiajaloolane Mari Vallikivi siin.

Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika.

Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. 

Lisainfo:

Ain Näkk

Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055

ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

 

 

Uudis

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Digilill sõbrapäeval säästab loodust ja panustab ettevõtte SDG eesmärkidesse

Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, istutab Loodushoiu Fond iga müüdud digitaalse lille eest ühe haruldase kodumaise taime päikesepaneelide alla.

Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.

Loodushoiu Fond ei soovi olla äärmuslik ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.

Sõbrapäeval on kombeks kinkida lilli. Suurbritannia uurimuse järgi on seitsme välismaalt pärit lõikelillega kimbu jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Siin oleks võimalus panustada väga otse ettevõtte SDG eesmärkidesse. Julgustame ettevõtjaid viima läbi uuringut sihtgrupi seas - võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest või roosi, mis närbub 4 päeva pärast. Meie partneritel on neid maid, kuhu kasvama panna ja jätta sellised tähtpäevade õied ja taimed, mis teenivad pikemat vaadet ja loodusväärtuste hoidmist.

Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele.

Nii istutati näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Erasmus+ Elu enklaavide projekti vabatahtlikega päikesepargi alla 500 taimekest.

Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit

2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 

Digilill oli ka Eesti Ekspressi nädalasõna 2022

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige

tel 518 0641

pille.ligi@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

 

Press

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Europuu valimine alanud, Viiralti tamm pistab rinda 14 põneva puuga

Alanud Euroopa eriliste puude konkursil võistleb Eestit esindav Viiralti tamm veel nelja tamme, kahe kastani, kahe pöögi, aga ka näiteks jaapani kameelia, valge mooruspuu, pirnipuu ja oliivipuuga. Rahvahääletus Euroopa aasta puu 2024 väljaselgitamiseks kestab 22. veebruarini, oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.
 

Viljandimaal Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav uhke tammepuu on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika. 
 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Traditsiooniliselt võistlevad seal kõige sagedamini tammed, ent sel aastal on seis meeldivalt mitmekesisem. „Esindatud on lausa 9 puuliiki ning lisaks ilusatele piltidele soovitan kindlasti tutvuda võistluse kodulehel nende puudega seotud lugudega,“ kommenteerib europuu valimist Loodushoiu Fondi teemajuht Ain Näkk. „Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab välja valida kaks lemmikpuud. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.“ 
 

Erinevalt eelmistest aastatest ei ole puudele antud häälte hulk võistluse ajal avalik, küll aga tehakse vahekokkuvõtteid järjestusest 8. ja 15. veebruaril. Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil.
 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega.  

Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.  

Sotsiaalmeedias jagades kasuta hashtagi #aastapuu #loodushoiufond

 

Lisainfo:

aastapuu@loodushoiufond.ee

www.treeoftheyear.org

 

Ain Näkk

Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht 
+372 5883 5055

ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee

 


 

ALGATUS

Istutades tulevikku!

Istutades metsa, istutame tulevikku. Aitame kokku viia maaomanikud ja metsaistutajad!

Avasta Anneta
Tulevikku istutades
Digital flower

ALGATUS

Põlispuud

Hea maaomanik! Kutsume sind liituma põlispuu hoidja kampaaniaga või avastama põlispuude register

Põlispuu hoidja Põlispuu register

Panustame üheskoos reaalsetesse loodushoiutegevustesse.

Elurikkus

Loe edasi

Kliima

Loe edasi

Kogukonnad

Loe edasi

Metsad

Loe edasi

Vesi

Loe edasi

Põllumajandus

Loe edasi

Fingerprint

KANDEV MÕTE

Maailmas on rohkem kui 50 rohelist varjundit.

Täname teid koostöövalmiduse ja panustamise eest Eesti looduse hoidmisel! Iga tegu loeb ja vaid koos jõuame aastaks 2050 seatud eesmärkideni.