Uued uuringud: süsiniku krediit on seotud ettevõtete CO2-heite kiirema vähendamisega

Vabatahtlikult süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted teatavad suurema tõenäosusega aastatagusest väiksemast koguheitest ja investeerivad rohkem heitkoguste vähendamisse kui ettevõtted, kes ei tegele süsinikuturgudega

10. oktoobril avaldatud uued uuringud näitavad, et vabatahtlikel süsinikuturgudel (VCM) osalevad ettevõtted on juhtival kohal mitmesuguste jõuliste kliimameetmete, vastutuse ja ambitsioonidega - edestades üldiselt ettevõtteid, kes ei osta süsinikdioksiidi krediiti.

Forest Trends'i ökosüsteemi turuplatsi uus uuring näitab, et mitte ainult süsinikdioksiidi ostudega ei rahastata kiireid kliimameetmeid, vaid need on seotud ka ettevõtetega, kes juba tegelevad kliimamuutustega oma otsetoimingutes ja kogu väärtusahelas.

Leiud on järgmised:

  1. Vabatahtliku süsinikuturuga tegelevad ettevõtted vähendavad oma heitkoguseid rohkem kiiresti kui teised valdkonnas tegutsevad etevõtted..
  • Vabatahtliku süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted vähendavad oma süsinikuheitmeid iga-aastaselt1,8x tõenäolisemalt;
  • 1.3x tõenäolisemalt kaasavad sellised ettevõtted ka oma tarneahelat vähendama kliimamõjusid;
  • Vabatahtlik krediidiostja investeerib 3x rohkem heitkoguste vähendamise jõupingutustesse oma väärtusahelas. Nad investeerivad oma äritegevuse (insetting) heitkoguste vähendamisse, sealhulgas taastuvenergia tarbimisse ja taastuvenergia sertifikaatide (REC) ostmisse (offsetting).
  1. Vabatahtlikel süsinikukrediidi ostjatel on rohkem panustamas kliimamuutustega tegelemisesse ja nende eesmärgid on ambitsioonikamad, kui mitteostjatel.
  • Vabatahtlikul krediiditurul ostjatena osalevad ettevõtted on 3.4x suurema tõenäosusega lähtumas heakskiidetud teaduspõhisest kliimaeesmärkidest;
  • 1.2x on tõenäolisem, et juhatus teostab järelevalvet ettevõtte kliimaüleminekukavade üle, ja
  • 3x suurema tõenäosusega lisavad Skoop 3 heitkogused oma kliimaeesmärki - märkimisväärne, arvestades, et Skoop 3 heitkogused moodustavad suurema osa (91%) süsinikdioksiidi ostjate heitkogustest, ning samuti on ettevõtetel kõige raskem kontrollida. Skoop 3-e heitkogused tekivad teatavasti ettevõtte tarnijate poolt tootmisahela alguses, klientide poolt tootmisahela lõpus ning teiste väärtusahela ettevõtete ja organisatsioonide poolt.
  1. Turul on suurenenud nõudlus kiiremate ja kvaliteetsemate süsinikdioksiidi krediitide järele. See näitab, et ettevõtted on valmis maksma rohkem, et tagada pakkumise kvaliteet. Vabatahtliku süsinikuturu väärtuseks hinnati 2021. aastal 2 miljardit USA dollarit ja tööstuseksperdid eeldavad, et see kasvab 2030. aastaks vähemalt viiekordseks 10-60 miljardi USA dollarini.

Aruandes analüüsitakse vabatahtlikke süsinikuturgude tehinguid ja ettevõtete kliimaga seotud avalikustamist CDP-le (endine Carbon Disclosure Project) 7415 organisatsiooni poolt 590 institutsionaalsele investorile allakirjutanu nimel, kellel on kokku 110 triljonit USA dollarit varade kohta, ja 200+ suuremat ostjat, kellel on üle 5,5 triljoni USA dollari hankekulude kohta.

Süsinikuga seotud ühikud moodustavad väga väikese osa üldisest tegevusest: analüüs näitab, et äriühingute ostetavad ühikud moodustavad keskmiselt veidi üle 2% nende koguheitest.

Loodushoiu Fond toob kogukonnani uudiseid ja teiste teemade seas ka süsinikuvaldkonnast. Me ei anna hinnanguid ja lähtume sellest, et kõik erinevad maailmavaated ja tegevusvaldkonnad, mis toovad kasu kliimamuutuste leevendamisele, on positiivsed. Eva Truuverki (Rohetiiger) parafraseerides ei kritiseeri me lapsi lugemise õppimisel nende komistamistel ja eksimustel. Sama põhimõte kehtib Loodushoiu Fondil organisatsioonide ja inimeste suhtes, kes teevad esimesi samme jätkusuutlikkuse teekonnal. Tervitame kõiki ettevõtteid, kes aitavad rahastada loodusväärtuste hoidmist.

Autor: Loodushoiu Fond

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Digilill sõbrapäeval säästab loodust ja panustab ettevõtte SDG eesmärkidesse

Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, istutab Loodushoiu Fond iga müüdud digitaalse lille eest ühe haruldase kodumaise taime päikesepaneelide alla.

Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.

Loodushoiu Fond ei soovi olla äärmuslik ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.

Sõbrapäeval on kombeks kinkida lilli. Suurbritannia uurimuse järgi on seitsme välismaalt pärit lõikelillega kimbu jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Siin oleks võimalus panustada väga otse ettevõtte SDG eesmärkidesse. Julgustame ettevõtjaid viima läbi uuringut sihtgrupi seas - võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest või roosi, mis närbub 4 päeva pärast. Meie partneritel on neid maid, kuhu kasvama panna ja jätta sellised tähtpäevade õied ja taimed, mis teenivad pikemat vaadet ja loodusväärtuste hoidmist.

Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele.

Nii istutati näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Erasmus+ Elu enklaavide projekti vabatahtlikega päikesepargi alla 500 taimekest.

Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit

2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 

Digilill oli ka Eesti Ekspressi nädalasõna 2022

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige

tel 518 0641

pille.ligi@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

 

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks

Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks. 

ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.

 ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.

 ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid. 

ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.

Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/

KliimaKliima

Tasuta asju ei ole olemas

Loodushoiu Fondini on jõudnud info, et metsaomanikele võidakse jagada istutamiseks tasuta taimi. Palun jälgige, et istutamiseks vajalike taimedega ei tuleks kaasa lisakohustusi – näiteks süsinikukrediidi vaikimisi üleandmine, tasuta taime eest.

Skeemi taga on soov saada enda valdusesse õigus uue varaklassi - süsinikukrediidi - üle. Süsinikukrediitide rahalist väärtust hinnatakse täna 17 – 35 € tCO2eq kohta sertifitseeritud uusmetsastamise projektides, mõned hindavad tuleviku väärtuseks 100€ tCO2eq.

Kui keegi teine maksab kinni maaomaniku kulud ja suudab tõestada, et just kingitud tasuta taimed olid need, mis kinnistul süsinikku seovad, ei pruugi maaomanikul olla võimalik hiljem raha süsinikukrediitide müügist saada. Krediidid võivad kuuluda sel juhul vahendajale.

Soovitame täpsustada konkreetseid tingimusi, mille alusel need tasuta/väga soodsad taimed omanikku vahetavad ja vajadusel lisada juurde nt üleandmise vastuvõtuaktile, et taimede soodushind ega tasuta iseloom ei anna tarnijale mingeid õigusi maaomaniku süsinikukrediitidele.

Lisainfo süsinikukrediitide kohta:
https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid
https://www.loodushoiufond.ee/projektid/looduspohised-susinikukrediidid-eestis

Close modal

Logi sisse

Kontot veel ei ole?

Loo tasuta konto kohe