Põlispuu kui maamärk

Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida. 
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril. 
 

Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust. 

Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit. 

Foto: Hendrik Relve 

 

Autor: Loodushoiu Fond

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks

Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks. 

ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.

 ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.

 ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid. 

ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.

Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!

Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.

Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.

Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.   

Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit 

Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit