Päris või plastikust jõulupuu - kumb on keskkonnasõbralikum?

Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal tõstatub küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas pärispuu või tehismaterjalist kunstpuu? Koondasime siia info, mille paikapidavust kontrollisime Eesti oludes, ja jagame seda nüüd ka Sinuga.

Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?

Lühike vastus – päris! Puude kasvamine aitab leevendada kliimamuutusi ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate te tegelikult ikkagi metsi (allpool sellest täpsemalt). 

Kas tehispuud on keskkonnale halvad?

Alustame sellest, et uue plasti lõhn ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu. Kuid materjali tõttu, millest puu on valmistatud, ei ole enamik kunstlikke puid ka ringlusse võetavad, jõudes nii kohalikesse prügilatesse.

Tehispuu valmistatakse tööstuslikult ning plastmaterjalidest (PVC, PE, PP), kusjuures 99% plastist pärineb taastumatust fossiilkütusest, st naftast või gaasist. Seda süsinikku tagasi maa alla ei topi.

Ligi 90% puudest tuuakse omakorda Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu. 

Aga minu tervisele?

Mis puutub plastidesse, siis PVC on täis kantserogeene. Eriti reguleerimata on materjal, mida kasutatakse jõulupuude valmistamiseks.

Veelgi halvemaks teeb selle asjaolu, et PVC valmistamisel kasutatakse stabilisaatorina pliid, mis korduval kasutamisel laguneb pliitolmuks.

Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?

Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks. Eriti kodumaiste jõulupuude puhul.

Järgmisena - toetate metsi! Isegi kui looduses kasvavaid puid võetakse maha kuusemüügiks, jääb neid alles palju-palju rohkem! Riigimetsast toodi 2021. aastal 9000 puud, mis teeks ca 4 hektarit kuusemetsa. Kuid need puud võetakse vaid kohtadest, kus puu ei saa suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Erasektor müüb erinevatel hinnangutel vähemalt 30 000 puud veel juurde, selles koguses on nii istanduse puud kui alusmetsast pärit puud.

Rääkides aga näiteks USA istandustes kasvavatest 350-500 miljonist kuusekesest, siis sealt lõigatakse igal aastal jõuludeks 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, koduna paljude loomade, lindude ja taimede jaoks.

Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda neile teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks. Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlusse võetavad ja lõpetavad prügimäel.

Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?

Kasvav puu seob süsinikku. Looduspõhised süsinikusidumise lahendused, nagu metsakasvatus, aitavad siduda kuni 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust CO2 heitkogustest. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab ka, et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.

Majandatavas metsas tehakse hooldusraie käigus ruumi tulevikupuudele. Istutades 2000 puud hektarile, on neid 60 aasta pärast 300-600 puud hektaril. Need allajäänud või allajäävad puud võibki koju tuua. Erinevate andmete järgi istutavad põllumajandustootjad eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, liikidele elupaiku ja head mulda. 

Jõulupuud Eestis 

Kui ostad jõulupuu:

  • osta lähedal kasvanud, nii ei ole transpordiga seonduvat heidet.
  • Eelista looduslikku istanduse kuusele.

Aga mida teha Eestis päriskuuskedega, mille tõid jõuluks tuppa?

  • Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik maha tagasi istutada. Võta ühendust kohaliku metsaühistuga, tal on võimalik öelda, kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna. Vaata, et puu ei oleks väga kuumas toas viibinud.
  • Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
  • Söödav kraam: Elistvere Loomapark, mittesöödav kraam: Elistvere Loomapark. Võta palun enne ühendust.
  • Sul on oma aed? Leia aias koht, kus puu pakub varjumiseks paika putukatele või taimedele. Talvel pakuvad igihaljad puud lindudele turvalist istumise kohta. Kevade saabudes, arvesta, et mida rohkem on lõigatud okstel ja tüvel maapinnaga kontakti, seda kiiremini puit laguneb. Aukude puurimine puutüvesse kiirendab  protsessi, maas lamav puit pakub omakorda sobivat elupaika erinevatele putukatele. Üldjuhul Eesti aias just liiga palju lagupuitu ei leidu - innukas aiapidaja koristab oksaraod ära. Ole positiivselt laisk!
  • Tee kuuseke multšiks peenardele ja aiateedele.
  • Lasteaiad ja koolid - saate puurida jõulupuu tüvesse augud ning nii on olemas putukahotell.
  • Kohalikud omavalitsused - kuivanud esinduspuu tüvest saab teha riiulid, nagu Tšehhis Praha esinduspuuga tehti. Kui sisukas firmakingitus järgmiseks aastaks!
  • Koduseid võimalusi leiab veel: sae puutüvi ketasteks (või lase kohalikul ehituspoel seda teenusena teha) ning kasuta erinevateks projektideks: soojaalus, tassialus, peenra ääristus, puidust medaljonid, hoovi lillepostamentide alused, mudaköögi tarvilikud objektid, toesta kuivanud oksaga orhideed jms.
  • Kuuse saab annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).

Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua, on veel võimalusi:

  • Mine metsa ja tee seal pilt sulle meeldivast kuusest. Salvesta oma puu GPS koordinaadid ning kui Su sõber sinult uurib, milline on Sinu tänavune kuusk, saada talle see pilt ja koordinaadid.
  • Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas).
  • Kaunista akna taga olev puu marjadega – pidulauaks lindudele.
  • Loo oma kuuseke, taaskasutades vanu materjale. Ideid leiad siit. 

Sihtasutus Loodushoiu Fond algatas 2022. aastal projekti Istutades tulevikku. Sellega pakume kõigile soovijaile võimalust metsa istutada, samuti nõustame erinevaid osapooli looduspõhiste süsinikusidumise võimaluste osas. 

Autor: Loodushoiu Fond

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks

Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks. 

ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.

 ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.

 ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid. 

ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.

Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Maaomanikele süsinikuturu maailmast

Enne kui Loodushoiu Fond alustas looduspõhiste süsinikuturgude uurimisega ning tõlkimisega maaomanikele, puudus Eestis selline kompetents maaomanikele. Loodushoiu Fond hoiab enda käes infot turuosaliste kohta ning tõlgib selle täna maaomanikule arusaadavasse keelde.

 

Mis on Loodushoiu Fondi lugu süsinikusellide seas? 

On ainult kolm viisi, kuidas saab panustada loodushoidu sure mõjuga. Valitsuste kaudu, filantroopide abil ning süsinikuturgude toel. Riigiti on võimalused, seadusandlus ja ootused maaomanikele erinevad, ning filantroopia ei ole piisavalt suuremahuline. Nii et järele jäävad süsiniku- ja elurikkuse turud. See ei tähenda „kõik müügiks“ #rohepesu, vaid pigem võimaldab kaasata raha seni alarahastatud loodushoiu valdkonda.

Tänases süsteemis on palju parandada – välismaa näidetel müüakse krediite liiga madala hinnaga või puudub tõeline lisanduvus. Teiselt poolt on väikemaaomanikel pea võimatu osaleda turul nii, et nad sellest ka kasu saavad. Bürokraatlikud tingimused ja tegevuse tõestamine kulutab tuhandeid töötunde.

Tellija poole peal on tarvis usaldusväärseid pakkujaid ning pakkuja soovib näha bürokraatiavaba protsessi ning tõestust, et tellija on oma jalajälge vähendanud ning ei lähe indulgentsi ostmise teed.

Eestis on õnneks olemas Metsaregister ning Maa-ametil avaandmetel kaardikihid, kust on võimalik tõdeda, kas ja mis sellel alal kasvamas on. Euroopas on aga tehingute jaoks tarvilik vabatahtlik süsinikuturg alles loomisel. Seega puudu oli platvorm, kuhu koonduvad erinevad Eesti maaomanikud oma loodushoiu projektidega ja mitte ainult süsiniku omadega.

Aga palju siis süsinikukrediit maksab?

Seda ei tea eriti keegi. On olemas kaks registrit, mis kohalduksid ka Eestisse (Verra, Gold Standard), siiski kaubeldakse paljude süsinikuühikutega väljaspool neid organisatsioone. Parimate kättesaadavate andmete põhjal räägime Maailmas 1–5 miljardi dollari väärtuses tehingutest ja 100–200 miljonist tonnist süsinikust, mis alles eelmisel aastal nn maha kanti. Maha kandmine toimub siis, kui krediit jõuab lõppostjani, kes kasutab krediiti enda jalajälje vähendamiseks.

Statistika näitab, et uusmetsastamise projektide eest makstakse keskmiselt kõige enam ja et kohustuslik turg tõmbab üles hindu ka vabatahtlikul. Aastal 2021 oli keskmine uue metsa rajamise eest süsinikukrediidi hind 7€ tCO2eq. Samas on selles statistikas sees projektid Aafrika ja Lõuna- Ameerika mandrite projektid ning lahendused, kus krediidiostja maksab taime hinna. Statistiliselt väga erinev oli aga Uus-Meremaa, kus summad olid keskmiselt 30tCO2eq ning sama on Gold Standard verifitseeritud projektidel, keskeltläbi 25€. 

Erinevate hinnangute järgi tõuseb nõudlus turul oluliselt ning täna grupisertifikaati taotlema minevale maaomanikule, kes 2023 kevad istutab, lubatakse pigem 50-100€ tCO2eq hinda.

Praegu mõjutab vabatahtlikku süsinikuturgu kolm põhimist tegurit.

  1. Ettevõtted lubasid kliimaneutraalsust ja NetZeroni jõudmist ning ostavad üha enam krediiti.
  2. Kauplejad ja investorid näevad hindade kerkimist ning hoiavad üha enam positsioone.
  3. Kolmas jõud, mida keegi ei oodanud, oli tokeniseerimise abil krüptoraha lisandumine turule.

ÜRO Kliimamuutuste saadiku, Mark Carney hinnangule tuginedes peaks nõudlus krediitide järele hüppama vabatahtlikul süsinikuturul 2030. aastaks 15 korda. Aastaks 2050. vajab Maailm kliimamuutuste peatamiseks 100x nõudluse tõusu. Seega turul tegutsevad ettevõtted hindavad, et aastaks 2030. tõuseb turg 100 miljardi dollarini, eeldades koguse ja ka hinna kasvu. 

Loodushoiu Fondis oleme keskendunud sellele, kuidas aidata kaasa looduhoiutegudesse lisaraha kaasamisele, olgu selleks tiigi rajamine või süsinikukrediidi nimel istutamine. Kõik ettevõtted, kes soovivad loodusele midagi tagasi anda, on oodatud. 

Kuidas tekib kvaliteetne süsinikukrediit metsa- ja maakasutuses?

Kvaliteetne süsinikukrediit peab olema täiendav, püsiv, võrreldav, kontrollitud ning sellel peab olema positiivne mõju kohalikele kogukondadele ja elurikkusele. Kui tegemist on looduspõhiste süsinikukrediitidega, võivad need kujutada endast süsiniku sidumist atmosfäärist (eemaldamist) või heitkoguste vältimist (vältimist/talletamist).

Mis vahe on sidumisel ehk eemaldamisel ning vältimisel/talletamisel?

Ajalooliselt ei ole siiani eriti vahet tehtud eemaldamisel (=sidumine) ja vältimisel, samuti on rahvusvahelises ja ka Eesti meedias segadus, et kes ja millega tegeleb. Õnneks kasvab nõudlus selle eristamise järele ja registrid reageerivad "eemaldamise" välja toomisega. American Carbon Register andis just välja eemaldamise märgise.

  • Uus- ja taasmetsastamine
    Sidumist saab taotleda metsastamis- ja taasmetsastamise projektidega, kuigi oluline on siiski kontrollida täiendavust. Tuleb vältida olukorda, kus on taasmetsastatud aastakümneid, ja nüüd soovitakse tavapärasele äritegevusele lisaks taotleda süsinikukrediiti.
  • Parendatud metsamajandamise praktika
    Samas tuleb meeles pidada, et paremad metsamajandamise projektid võivad osaliselt olla siiski ka sidujad, võimaldades tootlikel metsadel kasvada suuremaks, et siduda täiendavat süsinikku. Soomes näiteks on võimalus parendada puutuhaga metsa happesust, suurendades seeläbi metsakasvu (st süsiniku sidumise võimekust).
  • Talletatud heitkoguste praktika
    Siin on ülimalt oluline arvestada täiendavuse ja püsivuse riskiga - mis saab siis kui siiski metsaga tulevikus midagi juhtub. See on võimalus eelkõige looduskaitselistele metsadele.
  • Välditud heitkogused kui süsinikukrediidid
    Rahaline täiendavus tähendab, et projekti elluviimiseks oli vaja majanduslikku stiimulit. Näiteks kui süsinikukrediidi müügi läbi välditakse metsaala muutmist hooneteks või märgala kuivendamist.

Aga mis puutub raadamise ärahoidmisesse, siis alternatiive pole. Kui süsinikutulu ei oleks, tekiksid Lõuna-Ameerika metsade asemel põllumaa, karjäärid või asulad.

Sellepärast pooldatakse väga paljude looduskaitsjate poolt välditud heitkoguste ühikutega kauplemist just Lõuna-Ameerikas troopiliste metsade kaitseks. Nendeta on oht kaotada Amazonas põllumaaks. Eestis peame mõistma oma konteksti ja mõtlema, et ehk aitab leevendada SKV-le makstav süsinikukrediitide tasu riigi kulutusi looduskaitsele. 

Mida peaks ostja eelistama metsandusprojektides?

Ostja võiks alustada ja eelistada oma jalajälje vähendamist. See on täna kõige-kõige olulisem. Järgmiseks oleks väga mõjus, kui ostja tahaks teha koostööd maaomanikuga, kellega koos leitakse loodushoiu projekt, mida erakaitsealal ellu viiakse – loodushoiutöödel on üldjuhul ka pikem ajaline mõju. 

Samamoodi on hea süsinikuprojekti tunnus püsivus ja see, et tegevust ei pöörata tagasi. Muidugi on ökosüsteemid väga dünaamilised, sõltuvalt mitmest välisest tegurist, mis panevad süsiniku aastate jooksul kõikuma. Tasakaalustatud kliima tulevastele põlvedele tagab seega eelkõige dekarboniseeritud majandus, lisaks dünaamiline loodushoid ja süsinikukrediidi projektid kui võimalus rahastada süsinikku siduvaid projekte.

Kuidas näeb välja olemasolev projekti sertifitseerimise protsess täna? Kuidas Loodushoiu Fond sobitub?

Tänase looduspõhise projekti jaoks on mujal maailmas võimalik palgata konsultatsioonifirma, kes tuleb ja teeb mõõtmisi, hindab süsinikuvarusid ja lähtealuseid. Seejärel esitate selle registrile süsinikumajanduse kavana, mis seejärel saadab audiitori krediidi väljastamiseks ülevaatust läbi viima. Kuid maa-alad, mida on vaja kokku saada, et taotlemine oleks kuluefektiivne, on Eesti kontekstis liialt suured.

Seega oleme teinud koostööd eraettevõtetega, et tekiks Eestisse sarnaselt metsaomanike PEFC/FSC grupisertifikaadi taotlemise võimalus. Eestis on olemas kaks süsinikukrediidi kirjutajat – Ecobase ja Arbonics. Nad ei võta konsultatsioonitasuna raha vaid 10% Teie tekkivatest krediitidest.

Loodushoiu Fond koos maaomanike erialaliitudega räägib läbi tingimuste osa, et need lepingud lähtuksid reaalsetest võimalustest ja kaitseksid ka maaomanikke, kes võtavad 40 aastased kohustused. Teisipidi oleme selgitanud finants ja IT taustaga süsinikuprojektide kirjutajatele, et Eesti õigusruumis ei ole metsadesse puutuha toomine süsiniku sidumise suurendamiseks lubatud, mistõttu seda ei ole sarnaselt Soomega võimalik Eestis rakendada. 

Meie eesmärk ei ole olla krediidi väljastaja ega sertifitseerija. Selle asemel on meie eesmärk teha koostööd maaomanikega, kel loodushoiu projektid, et luua andmeplatvorm, mille abil on näha kõik eramaa loodushoiu projektid, sh erakaitsealad. 

Loodushoiu Fondi visioon on aidata järgmise kahe aastakümne jooksul hoida, taastada ja aidata haruldastel liikidel ellu jääda tuhandetel hektareil Eestimaal. 

Kui meil õnnestub rahalisi vahendeid selleks suunata, kahtlemata oleme väärtuslik organisatsioon. Lisaks saame oma andmete ja tehniliste võimalustega võimendada loodusalade seiret ja haldamist eramaal, mis on tarvilik tuleviku “NetZero-loodus-metsa-positiivse-süsinikuneutraalse-negatiivse” ühiskonna ülesehitamiseks. Teisisõnu - selleks, et inimkond ellu jääks.

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Kevadine istutushooaeg on lõppenud, registreeru sügiseks

Selle aasta kevadel on Loodushoiu Fond koos mitmete partneritega istutanud metsa erinevates kohtades üle Eesti – kokku on üle 400 inimese abiga saanud mulda üle 26 000 noore taime. See kevad oli fondi jaoks esimene istutushooaeg ning oleme selle tulemusega väga rahul.
 

Metsade uuendamine istutuse näol annab meile eelkõige ajalise võidu – nimelt uueneb mets Eesti tingimustes enamasti ka ise, kuid seda pikema aja jooksul.
 

Täname kõiki oma koostööpartnereid ning kutsume huvilisi üles registreeruma 2022. aasta sügisistutusele või 2023. aasta kevad- või sügisistutusele. Oleme avatud koostööks nii maaomanike, eraisikute, kollektiivide kui ka näiteks ettevõtetega, kes soovivad puude istutamisega kompenseerida oma tegevuse kliimamõju. 
 

Loe võimaluste kohta metsaistutuses kaasa lüüa lähemalt siit