Loodushoiu Fondi uueks nõukogu liikmeks valiti Olav Kreen

Loodushoiu Fondi asutaja Eesti Erametsaliit valis uueks fondi nõukogu liikmeks Olav Kreeni

Olav Kreen on 7. põlvkonda maaomanik Viru-Nigula Vallast. Oma tegevustes soovib leida tasakaalu põllumajanduse ja loodushoiu vahel. Kogemusi on ammutanud nii Rootsist kui Ameerikast ning tema hallata on 600 ha põllu ning 100 ha metsamaad.

Uue nõukogu liikme kaudu on ka põllumajanduse valdkonna maaomanikud kaasatud loodushoiu teemadesse. Täna tegutseb Olav Kreen Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmena ja on Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige.

Olav rõhutab, et kõigest 10% Eestimaast on intensiivses kasutuses põllukultuuride all ja põllumajanduse all olevast alast on umbes 23% mahemaa. Enamust põllumajandusmaast majandatakse keskkonnasõbralikult, kus panustatakse mulla tervise ja elurikkuse suurendamisse.

Oma rollina näeb Olav looduskaitselise vastandumise asendamist tulemustele orienteeritud loodushoiuga põllumajandusvaldkonnas. Võtmetähtsusega on süsteemi vabatahtlikkus mida saavutada osaliste teadlikkuse tõusu abil. Kõige aluseks peab ta koostöö ja üksteisemõistmise arendamist.

Foto: Scanpix

Autor: Loodushoiu Fond

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks

Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks. 

ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.

 ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.

 ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid. 

ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.

Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad VesiVesi PõllumajandusPõllumajandus

Kingime koos loodusele!

Oleme ettevõtluse taustaga keskkonnahoiu organisatsioon, teerajajaks Eestis. Töötame ebatavalistes meeskondades, ühendades teadusasutusi, riigisektorit, finantsinstitutsioone, ettevõtteid, kohalikke kogukondi ning nii suuri kui ka väikeseid maaomanikke, loomaks loodushoius süsteemseid muutusi.

Maaomanikud on juba kaks aastakümmet olnud teerajajaks vabatahtliku loodushoiu ideele – esialgu läbi vääriselupaikade kaitsmise, pärandkultuuri säilitamise, looduskaitsealade ning pesapaikade hoidmisega. Maa ja looduslike ökosüsteemide hoidmine vajab teadvustamist, tunnustamist ja reaalseid tegevusi praktikas. 

Ehitame koos loodushoiu majandusliku mootori – sest järgmised kümme aastat on kriitilise tähtsusega. Teie kingitus aitab meil kaasata töötavaid loodushoiu lahendusi ja investeeringuid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Soovime koos jõuda eesmärgini, et Eestis investeeritakse elurikkusesse ja looduskapitali 1%SKP-st. Koos me suudame!

Saaja: Sihtasutus Loodushoiu Fond

A/A: EE727700771006136155

Viitenumber (ettevõte): 32120

Viitenumber (eraisik): 32133

Selgitus: Kingitus loodusele

Sihtasutus Loodushoiu Fond on heategevuslik keskkonnahoiu organisatsioon ja kantud ka Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustustega ühingute nimekirja.

ElurikkusElurikkus MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?

Artikli tõlkisime ja toimetasime maailma juhtiva looduskaitseorganisatsiooni, The Nature Conservancy, blogist. Artikkel selgitab, miks päris kuusk aitab hoida loodust.

Jõulupuud on paljude inimeste mõtetes igal aastal novembri lõpus. On palju küsimusi selle kohta, millised puud on keskkonnasõbralikumad. Tegime nimekirja ja kontrollisime seda kaks korda.

Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?

Lühike vastus – päris! Puud aitavad võidelda kliimamuutustega ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate ikkagi metsi. Hiljem sellest rohkem.

Kas tehispuud on keskkonnale halvad?

USAs ostetakse iga aasta pühade ajal umbes 10 miljonit kunstkuuske. Ligi 90 protsenti neist tarnitakse Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu. Ja materjali tõttu, millest nad on valmistatud ei ole enamik kunstlikke puid ringlusse võetavad, jõudes kohalikesse prügilatesse. Rääkimata uue plasti lõhnast, mis ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu.

Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?

Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks.

Järgmisena toetate metsi! Kui looduslikud puud lõigatakse kuusemüügiks, jääb alles üle kümne korra rohkem! USA istandustes kasvavast 350-500 miljonist kuusekesest lõigatakse igal aastal jõuludeks vaid 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, millest elusloodus sõltub ellujäämiseks.

Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad neid annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks (Eesti kohta vaata palun artikli lõppu - toimetaja). Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlussevõetavad ja lõpetavad prügimäel.

Miks me ei peaks vältima puude langetamist?

Teadus näitab, et üks parimaid viise metsa kaitsmiseks on neid hoolikalt majandades. Kui meie metsi majandatakse säästvalt, toodavad nad taastuvaid ressursse nagu jõulupuud ja muud puidust valmistatud tooted.

See on oluline, sest hästi majandatud metsad säilitavad sageli sama palju süsinikku kui majandamata metsad, muutes uuenduslikud metsamajandamise meetodid kliimamuutuste vastu võitlemises peamiseks lahenduseks. Üle poole USA metsadest on eraomandis (sama ka Eestis – toimetaja). Jätkusuutlike metsasaaduste ostmine toetab kohalikke kogukondi ja annab maaomanikele kasumit, mida nad vajavad oma maa metsana hoidmiseks.

Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?

Rohkem kui 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisest on võimalik saavutada looduslike lahenduste, nagu metsade taastamine, kaudu. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.

Iga ostetud puu kohta istutavad põllumajandustootjad National Christmas Tree Association andmetel eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, elupaiku ja head mulda. 

The Nature Conservancy algatus „Plant A Billion Trees“ loob võimalused elupaikadele, mis vajavad puid Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Mehhikos ja Brasiilia.

Jõulupuud Eestis

Sihtasutus Loodushoiu Fondil on aastal 2022 algamas projekt Istutades tulevikku, pakkudes kõigile kogemust metsaistutamiseks ja teadmisi selles vallas.

Aga mida teha Eestis nende päriskuuskedega?

  • Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik istutada tagasi maha. Võta ühendust kohaliku Metsaühistuga, tal on võimalik öelda kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna.
  • Tee multšiks peenardele ja aiateedele.
  • Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
  • Tarastatud istanduse kuuse saab pakkuda Tallinna Loomaaiale.
  • Annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).

 

Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua on veel võimalusi:

  • Mine metsa ja tee seal pilt kuusest. Salvesta GPS koordinaadid ning saada see pilt oma sõbrale, kui ta uurib milline kuusk on Sinul sel aastal.
  • Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas/anonüümne).
  • Kaunista akna taga olev puu marjadega - lindudele.