Kliima
Euroopa Komisjon võttis vastu vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku
Euroopa Komisjon võttis täna vastu kogu ELi hõlmava vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku, et tagada süsiniku eemaldamine ja usaldusväärne sertifitseerimine. Ettepanek edendab:
- uuenduslikke süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiaid ja
- säästvaid süsinikdioksiidi tootmise lahendusi ning
- aitab kaasa ELi kliima-, keskkonna- ja saastamist vähendavate eesmärkide saavutamisele.
Kavandatav määrus peaks Euroopa Komisjoni sõnul parandama oluliselt ELi suutlikkust süsiniku sidumise arvutamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks.
Süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on ettepanekus sätestatud süsiniku eemaldamise sõltumatu kontroll ning reeglid olemasolevate sertifitseerimisskeemide tunnustamiseks. Süsiniku eemaldamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse kavandatava määrusega neli kriteeriumit:
- Ennetamine: süsiniku eemaldamise tegevust tuleb täpselt mõõta ja see toob kliimale ühemõttelist kasu;
- Täiendavus: süsiniku eemaldamise tegevused peavad minema kaugemale olemasolevatest tavadest ja seadusega nõutust;
- Pikaajaline talletamine: sertifikaadid on seotud süsiniku säilitamise kestusega, et tagada püsiv talletamine;
- Jätkusuutlikkus: süsiniku eemaldamisega seotud tegevused peavad säilitama või kaasa aitama säästva arengu eesmärkidele, nagu kliimamuutustega kohanemine, ringmajandus, vee- ja mereressursid ning elurikkus.
Euroopa Komisjon soovib saada 2050. aastaks selle süsteemi kaasabil maailma esimeseks kliimaneutraalseks mandriks. Eesmärgi saavutamiseks peab EL vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid miinimumini. Samal ajal peab Euroopa Liit suurendama süsiniku eemaldamist atmosfäärist, et tasakaalustada heitkoguseid, mida ei saa kõrvaldada.
- Tööstuslikud tehnoloogiad, nagu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega bioenergia (BECCS) või süsiniku otsene kogumine ja säilitamine õhus (DACCS), võivad koguda süsinikku ja säilitada seda püsivalt.
- Põllumajanduses ja metsanduses võivad süsiniku tootmise tavad jätkusuutlikult suurendada süsiniku talletamist muldades ja metsades või vähendada süsiniku eraldumist pinnasest, et luua uus ärimudel põllumeestele ja metsameestele.
- Pikaealised tooted ja materjalid, näiteks puidupõhised ehitustooted, võivad hoida süsinikku seotuna mitmeid aastakümneid või kauemgi.
Tänase ettepanekuga edendatakse tipptasemel puhtaid tehnoloogiaid ja toetatakse Uut Euroopa Bauhausi, tunnustades puidupõhiste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide süsiniku salvestamise võimet. Ettepanek võimaldab kasutada uuenduslikke era- ja avaliku rahastamise vorme, sealhulgas mõju loovat ja toovat rahastamist või riigiabi või riigiabi raames antavat tulemuspõhist riiklikku toetust
Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele. Nelja kriteeriumi alusel töötab komisjon välja kohandatud sertifitseerimismeetodid eri tüüpi süsiniku eemaldamise tegevuste jaoks, mida toetab ekspertrühm. Ekspertgrupi esimene kohtumine on planeeritud 2023. aasta I kvartalisse.
Komisjoni ettepanek põhineb Teatis säästvate süsinikutsüklite kohta. See aitab saavutada ELi ambitsioonikat eesmärki, milleks on 310 miljoni tonni süsinikdioksiidi sidumine Euroopas. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor aastaks 2030 ja edendada looduse taastamise tegevusi kooskõlas Looduse taastamise seadusega ja Ringmajanduse tegevuskavaga. Ettepanek aitab ettevõtetel oma kliimajalajälje kohta aru anda vastavalt Ettevõtte sotsiaalse vastutuse direktiiv ja sellega seotud jätkusuutlikkuse aruandlusstandarditega, tagades avalik-õiguslike ja eraorganisatsioonide kliimaneutraalsuse väidete osas suurema läbipaistvuse.
Väljavõte ettepanekust maaomanikele
- Süsinikku siduva põllumajanduse puhul peaks metsastamisega kogutud süsinik või turbaalade maapinnas hoitav süsinik kaaluma üles CO2 eemaldamiseks kasutatavatest masinatest tulenevad heitkogused või maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused, mis võivad olla põhjustatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest.
- Säästlikkuse nõuded peaksid vajaduse korral ja kohalikke tingimusi arvesse võttes tuginema metsandustegevuse ja CO2 maa-aluse alalise geoloogilise säilitamise kriteeriumidele, mis sätestati komisjoni määruses (EL) 2021/213928 ja mis käsitleb metsa ja põllumajanduse biomassi tooraine säästlikkuse kriteeriume.
- Mõõtmise metoodika peaks tagama süsiniku läbipaistva sertifitseerimise, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele või ettevõtjate rühmale, eelkõige väikepõllumajandustootjatele ja metsahaldajatele.
- Soodustatakse erialaorganisatsioonide poolt nõustamisteenuste osutamist. Ühine põllumajanduspoliitika ja riigiabi võivad rahaliselt toetada nõustamisteenuste osutamist, teadmiste vahetamist, koolitust, teabemeetmed või interaktiivsed innovatsiooniprojekte koos põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjatega.
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Loodushoiu Fond esitles Brüsselis WESEM-projekti tulemusi
30. oktoobril 2025, osales Loodushoiu Fondi tiim Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) ruumides toimuval kõrgetasemelisel lõpukonverentsil „Euroopa maapiirkondade tulevik: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini“.
Konverentsi keskmes on Euroopa maapiirkondade ees seisvad teravad väljakutsed, nagu rahvastikukadu, majanduslik haavatavus ning vajadus leida tasakaal tootliku maakasutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Need teemad haakuvad otse Euroopa Liidu uue põllumajanduse ja toidu visiooniga ning maapiirkondade tegevuskavaga, mis rõhutavad maaelu mitmekesistamise ja säästva majandamise tähtsust.
Üritus toob kokku kahe eduka Erasmus+ projekti – WESEM (Wildlife Estates Sustainable and Ethical Management) ja STAY (Still Tourism Around Yard) – peamised tulemused ja sidusrühmad.
Loodushoiu Fondi roll WESEM-projektis
Loodushoiu Fond oli projekti juhtpartner ning esitles WESEM-projekti tulemusi. WESEM-projekt keskendus maaomanike, üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisele, et rakendada jätkusuutlikke ja eetilisi maahalduspraktikaid. Projekti eesmärk oli toetada elurikkuse säilimist põllu- ja metsamaadel, tuginedes muuhulgas Wildlife Estates (WE) märgise standarditele.
Projekti raames käsitleti ka boreaalse regiooni eripärasid, mis erineb maakasutuse poolest paljudest teistest Euroopa piirkondadest.
Loodushoiu Fondi tegevjuht Pille Ligi esines lisaks ettekande tegemisele ka pärastlõunases paneelis.
Laiem pilt ja tulevikuvaade
Konverentsi teine fookus on projektil STAY, mis edendab maapiirkondade ettevõtjate oskusi agroturismi arendamisel, pakkudes seeläbi farmidele olulist sissetuleku mitmekesistamise võimalust.
Mõlema teema üle arutlevad tipptasemel paneelistid, kus osalevad esindajad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENVI), Euroopa Maaomanike Organisatsioonist (ELO), EESCst ja teistest valdkondlikest organisatsioonidest. See näitab teemade olulisust ja laia kõlapinda.
Päeva lõpetas Pille Ligi kokkuvõtva sõnavõtuga. Tänased arutelud Brüsselis aitavad kujundada poliitikaid ja praktikaid, mis toetavad elujõuliste ning loodusrikaste maapiirkondade püsimist nii Eestis kui ka terves Euroopas.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks
Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.
Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.
Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:
- Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
- 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
- 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
- Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
- Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.
Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.
See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.
Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks sai Priit Põllumäe
9. juuli 2025 valiti SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks Priit Põllumäe. Põllumäe on varasemalt töötanud pikalt metsanduse ja keskkonna valdkonnas sh Eesti Maaülikoolis, Keskkonnaministeeriumis ning erasektoris. Ta on olnud nii Eesti kui rahvusvaheliste keskkonna- ja metsapoliitikate kujundamise ja juurutamise juures ja panustanud säästva metsanduse PEFC sertifikaadi arendamisse.
Priit Põllumäe sõnul on tema eesmärk toetada SA Loodushoiu Fondi edasist arendamist ning seada uusi sihte. "Olen väga uhke, et saan aidata kaasa Loodushoiu Fondi missiooni täitmisele. Fond on erakordselt tähelepanuväärse ja uudse lähenemisega loodushoiuorganisatsioon, sest sel on väga tugev kogukondlik mõõde unustamata põhieesmärki ehk loodushoidu," ütles Põllumäe. Priit on selgelt veendunud, et sellise eraalgatusliku lähenemiseta riik oma seatud eesmärke ei saavuta.
SA Loodushoiu Fond on 2021. aastal asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja suunata raha Eesti looduse ja keskkonna heaks. Fondi missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel püüdes tasakaalu ja eelkõige sünergiat leida inimõju ja looduse pakutavate hüvede vahel.
