Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Digilill sõbrapäeval säästab loodust ja panustab ettevõtte SDG eesmärkidesse
Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, istutab Loodushoiu Fond iga müüdud digitaalse lille eest ühe haruldase kodumaise taime päikesepaneelide alla.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fond ei soovi olla äärmuslik ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
Sõbrapäeval on kombeks kinkida lilli. Suurbritannia uurimuse järgi on seitsme välismaalt pärit lõikelillega kimbu jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Siin oleks võimalus panustada väga otse ettevõtte SDG eesmärkidesse. Julgustame ettevõtjaid viima läbi uuringut sihtgrupi seas - võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest või roosi, mis närbub 4 päeva pärast. Meie partneritel on neid maid, kuhu kasvama panna ja jätta sellised tähtpäevade õied ja taimed, mis teenivad pikemat vaadet ja loodusväärtuste hoidmist.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele.
Nii istutati näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Erasmus+ Elu enklaavide projekti vabatahtlikega päikesepargi alla 500 taimekest.
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Digilill oli ka Eesti Ekspressi nädalasõna 2022
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
tel 518 0641
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Arvamusfestivalil arutletakse Eesti looduskapitali tuleviku üle
9. augustil 2025 kell 18:30–20:00 toimub Paides Arvamusfestivalil arutelu, kus fookuses on Eesti looduskapitali väärtustamine ning selle sidumine rohepöörde ja eraalgatusega. Arutelu korraldab Loodushoiu Fond ning see leiab aset Ettevõtluskindluse laval.
Eesti looduskapital: kas järgmine edulugu või kasutamata potentsiaal?
Looduskapitali, nagu süsinikusidujate ja elurikkuse säilitamise võimalusi, hakatakse üha enam käsitlema kui olulist osa rohepöörde edulugudest. Üha rohkem maaomanikke ja ettevõtjaid soovib panustada looduse hüvanguks – olgu selleks siis süsinikusidumine, elupaikade taastamine või liigikaitselised tegevused.
Ent kuidas tagada, et need vabatahtlikud pingutused oleksid juriidiliselt kaitstud, turupõhiselt tunnustatud ja riiklikult toetatud?
Arutelu eesmärk
Arutelu „Eesti looduskapital: Kas roheinvestori järgmine edulugu või riiklikult pidurdatud potentsiaal?“ toob kokku võtmeisikud avalikust ja erasektorist, et analüüsida, milline võiks olla loodushoiu arendamise tee Eestis.
Kesksete küsimuste seas:
Millised on võimalused ja takistused vabatahtlikel loodushoiuturgudel?
Kuidas saab riik toetada õiguskindlust ja läbipaistvust looduskapitali arendamisel?
Mida ootavad maaomanikud, ettevõtjad ja roheinvestorid süsteemilt, mis võimaldaks neil loodushoiust tulu teenida?
Esinejad:
Antti Tooming, Kliimaministeeriumi asekantsler
Jaan Sepping, rahvusvahelise turu ekspert
Annela Anger-Kraavi, tunnustatud kliimaläbirääkija
Ando Eelmaa, metsandusvaldkonna praktik ja maaomanik
Moderaator: Hindrek Riikoja, ajakirjanik ja arutelude juht
Arutelule järgneb erakonnajuhtide debatt
Pärast looduskapitali arutelu suundub publik suurele pealavale, kus kell 20:00 algab erakonnajuhtide debatt. Seega on tegu väärtusliku sissejuhatusega poliitilisteks aruteludeks, kus looduskaitse ja maaelu teemad üha enam esile kerkivad.
Tule kuulama ja kaasa mõtlema!
Loodushoiu Fond kutsub kõiki huvilisi – maaomanikke, roheinvestoreid, poliitikakujundajaid ja lihtsalt looduse sõpru – arutlema selle üle, milline võiks olla Eesti oma looduse turg.
🗓 Aeg: 9. august 2025, kell 18:30–20:00
📍 Koht: Paide, Ettevõtluskindluse lava (lava 12)
📣 Arutelu läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Rahvusvaheline WESEM projekt arendas tuleviku loodushoiu lahendusi maaomanikelt maaomanikele
29. juunil kogunesid WESEM Erasmus+ projekti partnerid Eestis, Luual, et pidada maha produktiivne töökoosolek projekti viimase, otsustava faasi edendamiseks.
Kahepäevase kohtumise vältel esitles konsortsium koolitusplatvormi esialgset versiooni ning vaatas üle kogu koolitusmoodulite sisu. Projekti lõpusirge paistab ning partnerid töötavad nüüd selle nimel, et koolitus- ja mentorlusplatvormid õigeks ajaks valmis saada. Eesmärk on platvorme esitleda juba septembris Pariisis toimuval Wildlife Estates märgise juhtkomitee kohtumisel.
Töiste sessioonide kõrvalt oli osalejatel ka võimalus avastada muljetavaldavat Luua Metsanduskooli metsa.
Loodushoiu Fondi projektikoordinaator Pille Ligi võttis projekti visiooni kokku oma hiljutises intervjuus Euroopa Maaomanike Organisatsiooni ajakirjale: 🗨️ „Meie peamine eesmärk on tuua esile tõsiasja, et maaomanikud on hoolivad, eetilised ja aktiivsed oma maa haldajad, näidata ning seeläbi muuta üldist suhtumist looduskaitsesse.”
Projekti järgmiseks sammuks on luua nõustajate ja taastamisökoloogias pädevust omavate maaomanike võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on arendada edasi vastastikust õpet (peer-to-peer learning), et jagada praktilisi teadmisi ja parimaid praktikaid otse maaomanikult maaomanikule.
Lugege lähemalt WESEM projekti visiooni kohta ja tutvuge Pille Ligi täispika intervjuuga siit: https://lnkd.in/d7XzNq-N
Projekti toetab Euroopa Liit läbi Eramus+ programmi.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Pärnus toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“
Pildi autor: Google Gemini
30. mail 2025 toimub Pärnus metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Hestia Hotel Strand, Paralepa saal, A. H. Tammsaare pst 35 ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.
Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Ühinenud Metsaomanikud, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.
Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kuidas põlispuud ära tunda ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.
Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 30. maini siin
Päevakava:
14:45–15:00 –– Kogunemine ja tervituskohv
15:00–15:05 –– Avasõnad ja tutvustus
15:05–15:25 –– Looduskaitselised lepingud (Pille Ligi)
15:25–15:40 –– Põlispuu hoidja ja põlispuude register (Ain Näkk)
15:40–16:40 –– Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? (Hendrik Relve)
16:40-17:00 –– Kohvipaus
17:00–18:30 –– Jalutuskäik pargis
Kogunemine õues ja jalutuskäik koos Hendrik Relvega. Reaalsete põlispuude näidete vaatamine pargis.
18:30 –– Päeva lõpetamine
