Elurikkus
Digilill naistepäeval säästab loodust ja panustab ESG eesmärkidesse
Kutsume üles ettevõtteid leidma alternatiivi importlillede kinkimisele – digililled, lilleaasad ja kodumaised õied hoiavad loodust ja vähendavad Teie jalajälge! Loodushoiu Fond istutab digilillede müügist laekunud raha eest haruldaste lillede kooslused päikesepaneelide alla.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul ei soovi nad olla äärmuslikud ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. „Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma,“ sõnas Ligi. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
„Naistepäeval on kombeks kinkida lilli. 7 välismaalt pärit lõikelillega kimbul on jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Kui ettevõtja viib aga läbi sihtgrupi seas uuringu, võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest, mis närbub 4 päeva pärast. Siin oleks võimalus panustada ka ettevõttena ESG eesmärkidesse, soetades digilille, mille eest Loodushoiu Fond istutab päris taime, naised saavad aga sertifikaadi et nende eest panustati elurikkuse edendamisesse,“ lisas Ligi.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Fond istutas näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Enclaves of Life projekti vabatahtlikega 2021. aastal ühe päikesepargi alla 500 taimekest.
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Lisainfo:
Ain Näkk
Seotud pressiteated
Algas rahvahääletus Eesti aasta puu väljaselgitamiseks
Alanud on rahvahääletus, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu.
Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu on pärimuse järgi suisa tuhandeaastane. Tegelikult on see haruldane künnapuu ehk rohkemgi kui poole noorem, olles aga siiski Eestis vanim oma liigi esindaja. Palivere künnapuud on hiiepuuna austatud juba vähemalt 16. sajandil ja tegu on tänaseni aktiivses kasutuses oleva loodusliku pühapaigana.
Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvab puu, mida kutsutakse Viiralti tammeks. Puu on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi.
Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm on oma nime saanud 1841. aasta ajaloosündmuste järgi, mil Pühajärve mõisa koormisi täitma keeldunud talupoegi saadeti maha suruma sõjaväelased. Teiste seas arreteeriti ka Johann Kõiv. Kui sõdurid temaga tamme lähedalt möödusid, tungisid neile kallale malakatega relvastatud mässajaid, kes Kõivu vabastasid. Järgnevatel päevadel suruti talupoegade mäss küll maha, kuid seik, kus südid talupojad oma kaaslase vabastasid, jäi inimestele eredalt meelde. Pühajärve sõjatamme peetakse 300-400 aastaseks. Puu on elu jooksul tugevasti kannatada saanud ja seda on mitmelt poolt toestatud ja betooniga täidetud.
Kolm väärikat kandidaati Eesti aasta puu konkursile valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Oma hääle saab anda novembri lõpuni Maalehe veebis siin. Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2024 võistlusel.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks on Maaleht. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
FOTOD kolmest puust asuvad siin
Lisainfo:
Ain Näkk
Loodushoiu teemajuht
ain@loodushoiufond.ee
+372 5883 5055
Tänasest saab valida Euroopa aasta puud, Eestit esindab loomevaimu soodustaja Hiiumaalt
Täna alanud Euroopa eriliste puude konkursi rahvahääletusel esindab Eestit Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök. Hääletada ja teisi huvitavaid puid saab vaadata veebruari jooksul lehel https://www.treeoftheyear.org/et/vote
Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kohaliku rahva jaoks tähtsaid puid. Reigi pööki teavad Hiiumaa inimesed hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu.
Kunagi oli Reigi pöögi läheduses kogukonnaelu keskus – seal asus nii kirik kui ka kõrts ning seal toimunu oli aluseks mitme loometeose sünnile. Näiteks kirjutas Soome kirjanik Aino Kallas oma romaani „Reigi õpetaja“ Reigi kiriku esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“.
Hilisemast ajast saab välja tuua Reigi pastoraadihoone seni viimase elaniku – aastatel 1986-1987 elas juba tollal üsna mahajäetud barokses häärberis kirjanik Tõnu Õnnepalu. Nii puu kui ka Reigi pastoraadihoone praegust seisu näeb lühikeses videoklipis SIIN.
Praegu on elu Reigis vaikne, kuid pöök seisab ikka püsti – on heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis.
Reigi pöögi istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku sakslasest pastor poja sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mis on Euroopas üsna tavaline puu, aga mida Eestis vähe kasvab. Praegu pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, kuid soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu ka meie metsades. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.
Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Maalehe veebis mullu novembris toimunud rahvahääletusel pakkusid Reigi pöögile tõsist konkurentsi Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Lisatud foto Reigi pöögist ja pastoraadihoonest. Video saab alla laadida siit, video taustaks kõlab Mari Kalkuni pala „Loomine“.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
518 0641
Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
509 6650
Euroopa aasta puu konkursil esindab Eestit Reigi pöök
Lõppenud rahvahääletus selgitas välja, et Euroopa aasta puu 2023 konkursil esindab Eestit punane pöök, mis kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias.
Maalehe veebis läbi viidud hääletusel kogus Reigi pöök 38% häältest, talle järgnesid tasavägiselt Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi.
„Aktiivne osavõtt hääletamisest ja tasavägine tulemus tõestab, et eriliste lugudega puud lähevad inimestele korda,“ kommenteeris Pille Ligi võistlust korraldanud Loodushoiu Fondist. „Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile puid, kel täita tähtis roll kultuuripärandi kandjana. Reigi pööki teavad Hiiumaal paljud ning seda nii tema erilise punase värvi kui ka kultuuriloolise pagasi tõttu,“ lisas Ligi.
Reigi pöögi võidust anti teada eile õhtul Hiiumaa majandusfoorumil, kus tunnustuse koos sellega kaasnenud Anne Türni keraamilise taldrikuga võtsid vastu Merike Klein, Reigi Jeesuse kiriku koguduse juhatuse esimees ja koguduse õpetaja, ja hooldajaõpetaja Hüllo-Kristjan Simson.
Reigi pöögi istutas 119 aastat tagasi Reigi kiriku pastor Richard Georg von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mida Eestis üldiselt vähe kasvab. Puu on väga heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis.
Seoses oma asukohaga kirikla aias on puul rohkelt kultuuriloolisi kokkupuutepunkte. Kuulsam neist on ehk Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mis on kirjutatud Reigi esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film Elle Kulli, Mikk Mikiveri ja Tõnu Mikiveri osatäitmisel ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“.
Hilisemast ajast on pastoraadi ülakorrusel kirjutanud oma menuraamatu „Piiririik“ Tõnu Õnnepalu (Emil Tode nime all).
Pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, ent soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu meie metsadeski. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.
Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on Euroopa aasta puu konkursi fookuses emotsionaalne side, mis inimesi konkreetse puuga seob.
Kõik Euroopa aasta puu 2023 konkursil osalevad puud avalikustatakse ja üle-euroopaline hääletus algab veebruaris 2023, võitja kuulutatakse välja märtsis.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd, kellele ansambel Metsatöll pühendas laulu „Toona“.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks hääletuse läbiviimisel oli Maaleht. Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Fotosid Reigi punasest pöögist leiab siit.
Lisainfo:
Reigi pastoraadist: https://reigipastoraat.wordpress.com/2014/06/19/reigi-pastoraadi-tutvustus/
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
518 0641
Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
tel 509 6650