Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Aita valida Eesti aasta puu 2023
Millise puu saadame Eestit esindama Euroopa aasta puu 2023 konkursile? Eelžürii ettepanekul võistlevad kolm väärikat kandidaati: Verhuulitsa lautsipettäi, Lippmaa pärn ja Reigi punane pöök.
Anna oma hääl Maalehe veebis siin.
Eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik valisid konkursile välja:
- Verhuulitsa lautsipettäi ehk setode pühapuu, mis seotud vana matusekombestikuga
- Lippmaa pärn ehk Abruka saare liigirikkuse tunnistaja, ausammas botaanik Teodor Lippmaale
- Reigi punane pöök ehk suure kultuuriloolise pagasiga saadik tulevikust Hiiumaalt
Loe allpool iga puu kohta pikemalt. Oma lemmikpuu poolt saad hääletada Maalehe veebis 9. novembrini.
Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Verhuulitsa lautsipettäi
Setode üks tähtsamaid pühapuid Verhuulitsa lautsipettäi asub Verhuulitsa külas Setomaal.
Selle puu juures on sooritatud aastakümneid iidseid setode matuserituaale. Teel külast kirikusse peatus surnuvoor puu juures. Seal löödi vastu männi tüve puruks kauss, mille sees oli olnud surnu pesemise vesi. Samuti põletati seal õled, millele koolnu oli asetatud, kui teda puust lavatsil ehk lautsil oli pestud. Selliseid lautsipettäisid oli Setomaal varem paljude külade juures, praegu on neid järgi jäänud vaid üksikuid. Verhuulitsa mänd on neist kõige suurem ja esinduslikum.
Umbes 350 aastane männivana haruneb võrdlemisi maapinna lähedalt neljaks, enne harunemist on tema ümbermõõt 3,85 meetrit. Puu on 21 meetri kõrgune ja hoolimata vanast east heas tervislikus seisukorras.
Kui rändur ja loodusemees Hendrik Relve 1997. aastal puu juures käis, kõneles kohalik elanik, 70-aastane Härma Jaan talle, et vanu matuserituaale harrastati puu juures viimati enne Teist maailmasõda, kui ta oli veel poisike. Ta kõneles ka, et neljaharuline mänd olevat pärimuse järgi istutatud kohalike setode poolt. Nimelt olevat nad Verhuulitsa külasse tee äärde pannud kõrvuti kasvama neli väikest männitaime. Suuremaks sirgudes kasvasid puud omavahel kokku ja moodustasid ühtse terviku.
Lippmaa pärn
Lippmaa pärn on Abruka saare botaanilise rikkuse vaatluspost, ausammas botaanik Teodor Lippmaale.
Omapärase võrakujuga sammaldunud pärnapuu kasvab umbes 120–130aastases riigimetsas. Puu tervislik seisund pole enam kiita, kuid silmailu pakub ta rohkesti.
Looduskaitset saab Abruka saarega seostada juba 1937. aastast. Laiemas teadusmaailmas tegi oma uurimistöödega Abruka liigirikka laialehelise salumetsa kuulsaks botaanik Teodor Lippmaa, kes viis seal läbi mitu taimeökoloogia eksperimenti ja aitas oma võõrkeelsete artiklitega Abruka salumetsa maailma teaduse väärikale kaardile.
Kirjanik Jüri Tuulik on Lippmaa pärna kohta meenutanud seda, kuidas kaugetel 50-ndatel näitas Abruka kooliõpetaja Kaarel Tuulik, kaksikvendadest kirjanike Ülo ja Jüri isa, noorele teadlasele ja tulevasele Eesti loodushoidjale Jaan Eilartile Abruka metsas üht vana jändrikku harali okstega pärnapuud. Selle pärnapuu all oli asunud akadeemik Teodor Lippmaa põhiline vaatluspaik. Abruka talunaised, olles teel saare lõunatippu lehmi lüpsma, nägid aga, kuidas kuulsa loodusuurija väike poeg Endel, tulevane akadeemik, oli uuringute ajaks tõstetud pärnapuu haralisele oksale, et ta isa tööd ei häiriks. Niimoodi saame tänasel päeval öelda, et tegu on lausa kahekordse mälestusega – kahe Lippmaa, Teodori ja Endli pärnaga.
Reigi punane pöök
Reigi pöök on hariliku pöögi punaselehine vorm, mis kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias. Puu istutas 1903. aastal Reigi kiriku pastor R.G. von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul.
Vaatamata sellele, et puu asub suhteliselt kõrvalises paigas pastoraadihoone taga, teab Reigi pööki iga hiidlane. Puu teeb eriliseks tema lehtede punane värv, aga muidugi ka suur kultuurilooline pagas.
Puul on palju kultuurilisi kokkupuutepunkte Reigi kirikuga. Kuulsam neist on ehk Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mille põhjal on vändatud film, kus peaosa mängisid Mikk Mikiver, Tõnu Mikiver ja Elle Kull. Hiljem sündis teosest ka ooper.
Tõnu Õnnepalu kirjutas oma menuraamatu „Piiririik“ (Emil Tode nime all) pastoraadi ülakorrusel.
Teatavasti pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu. IXX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses oli periood, kus mõisnikud ehitasid ja renoveerisid oma mõisaid ja mõisaparke. Seetõttu toodi parkidesse liigilise koosseisu rikastamiseks lõunapoolseid puuliike, mida Eestimaal looduslikult ei kasva. Paljud liigid hävisid külmade talvede tõttu. Ilmselt õnneliku juhuse tõttu sattusid Saaremaale ja Hiiumaale, mandri-Eestiga võrreldes suhteliselt pehme kliimaga kohta mõnest Euroopa piirkonnast pärit hariliku pöögi punaselehise vormi külmakindlad istikud. Üks nendest on Reigi punane pöök.
Reigi pöögi alt leiab mõnel aastal ka väikseid pöögipoegi. Kui Reigi pöök poetab puu alla oma viljad, siis kubiseb öösiti pastoraadi aed metssigadest, kes pähklid nahka panevad ja puu aluse ümber künnavad. Siiski kasvab Kärdla linna paljudes aedades punane pöök ja arvata võib, et neist enamiku ema elab Reigis.
Viimase aastakümne peaaegu olematute talvede tõttu võib ennustada, et pöök võib veel sellel sajandil olla meie harilik liik juba metsaski.
Niisiis Reigi pöök on kui saadik tulevikust!
119-aastaseks hinnatud puu kõrgus on 20,1 meetrit ja tema juurekaela ümbermõõt on 3,61 meetrit. Puu on väga heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestis võistlusel Järvselja Kuningamänd, kellele ansambel Metsatöll pühendas ka laulu „Toona“.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Seotud pressiteated
Biodiversity
Community
Forest
Europuu valimine alanud, Viiralti tamm pistab rinda 14 põneva puuga
Alanud Euroopa eriliste puude konkursil võistleb Eestit esindav Viiralti tamm veel nelja tamme, kahe kastani, kahe pöögi, aga ka näiteks jaapani kameelia, valge mooruspuu, pirnipuu ja oliivipuuga. Rahvahääletus Euroopa aasta puu 2024 väljaselgitamiseks kestab 22. veebruarini, oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.
Viljandimaal Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav uhke tammepuu on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika.
Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Traditsiooniliselt võistlevad seal kõige sagedamini tammed, ent sel aastal on seis meeldivalt mitmekesisem. „Esindatud on lausa 9 puuliiki ning lisaks ilusatele piltidele soovitan kindlasti tutvuda võistluse kodulehel nende puudega seotud lugudega,“ kommenteerib europuu valimist Loodushoiu Fondi teemajuht Ain Näkk. „Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab välja valida kaks lemmikpuud. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.“
Erinevalt eelmistest aastatest ei ole puudele antud häälte hulk võistluse ajal avalik, küll aga tehakse vahekokkuvõtteid järjestusest 8. ja 15. veebruaril. Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega.
Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi.
Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Sotsiaalmeedias jagades kasuta hashtagi #aastapuu #loodushoiufond
Lisainfo:
Ain Näkk
Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht
+372 5883 5055
ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee
Biodiversity
Community
Forest
Viiralti tamm kuulutati Eesti aasta puu tiitli vääriliseks
Lõppenud rahvahääletusel valiti Eesti selle aasta puuks Viljandimaal kasvav Viiralti tamm, kes edestas soliidse edumaaga Palivere künnapuud ja Pühajärve sõjatamme. Väärika ajalooga puu esindab Eestit Euroopa aasta puu konkursil 2024. aasta veebruaris.
Maalehe veebis toimunud rahvahääletusel kogus Viiralti tamm 52% vastanute häältest, talle järgnes Palivere künnapuu 38% ja Pühajärve sõjatamm 10% häältesaagiga. „Üle mitme aasta saadab Eesti seega Euroopasse võistlema jälle tamme,“ kommenteeris aasta puu valimist kureeriva Loodushoiu Fondi loodushoiu teemajuht Ain Näkk. „Ajalooliselt on just tammed puude eurovõistlusel kõige enam ilma teinud, üks vinge eestimaine tammepuu Orissaare jalgpalliväljaku keskel pani 2015. aastal Heiki Hanso eestvedamisel selle võistluse lausa kinnigi.“
Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Wiiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Loodushoiu Fond palub kõigil, kel on jagada meenutusi või fotosid sellest puust eri aegadel, kirjutada aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee. Loodushoiu Fond kogub seda infot, et tutvustada puud Euroopale ning et täieneks väärika põlispuu kohta käiv rahvapärimus ja fotokogu.
Viiralti tamm hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu võistlusel, mille kolme nädala pikkune rahvahääletus kuulutatakse välja 1. veebruaril 2024. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Eesti aasta puu konkursile kandideerisid ka Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm ning Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu, mida austatakse juba pikka aega hiiepuuna. Kandidaadid valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
FOTOD Viiralti tammest asuvad siin, fotode autor Ain Näkk.
Lisainfo:
Ain Näkk
Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht
+372 5883 5055
Biodiversity
Community
Forest
Algas rahvahääletus Eesti aasta puu väljaselgitamiseks
Alanud on rahvahääletus, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu.
Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu on pärimuse järgi suisa tuhandeaastane. Tegelikult on see haruldane künnapuu ehk rohkemgi kui poole noorem, olles aga siiski Eestis vanim oma liigi esindaja. Palivere künnapuud on hiiepuuna austatud juba vähemalt 16. sajandil ja tegu on tänaseni aktiivses kasutuses oleva loodusliku pühapaigana.
Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvab puu, mida kutsutakse Viiralti tammeks. Puu on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi.
Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm on oma nime saanud 1841. aasta ajaloosündmuste järgi, mil Pühajärve mõisa koormisi täitma keeldunud talupoegi saadeti maha suruma sõjaväelased. Teiste seas arreteeriti ka Johann Kõiv. Kui sõdurid temaga tamme lähedalt möödusid, tungisid neile kallale malakatega relvastatud mässajaid, kes Kõivu vabastasid. Järgnevatel päevadel suruti talupoegade mäss küll maha, kuid seik, kus südid talupojad oma kaaslase vabastasid, jäi inimestele eredalt meelde. Pühajärve sõjatamme peetakse 300-400 aastaseks. Puu on elu jooksul tugevasti kannatada saanud ja seda on mitmelt poolt toestatud ja betooniga täidetud.
Kolm väärikat kandidaati Eesti aasta puu konkursile valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Oma hääle saab anda novembri lõpuni Maalehe veebis siin. Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2024 võistlusel.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks on Maaleht. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
FOTOD kolmest puust asuvad siin
Lisainfo:
Ain Näkk
Loodushoiu teemajuht
ain@loodushoiufond.ee
+372 5883 5055
