Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!

Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.

Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.

Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.   

Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit 

Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit 

 

Autor: Loodushoiu Fond

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Laekunud meenutused põlistavad Kuningamänni rolli sümbolpuuna

 

Eestit Euroopa aasta puu võistlusel esindava Järvselja Kuningamänni kohta laekunud mälestuskillud kinnitavad puu tähtsust paljude inimeste jaoks. 

 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii kogus ka Loodushoiu Fond Kuningamänni kohta meenutusi. Neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja. 

 

Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Nende ja teiste saabunud meenutustega saab tutvuda siin.

 

Video pühendas Kuningamännile ansambel Metsatöll, seda saab vaadata siit.

 

Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Hääletada saab lehel treeoftheyear.org 28. veebruarini. Igaüks saab anda kaks häält, peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel on vaja klõpsata, et hääled lõplikult arvesse läheks. Euroopa aasta puu 2022 kuulutatakse välja 22. märtsil. 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Heiki Hanso tutvustab uhkeid Euroopa puid ehk „kuulsaid kohalikke“

Arborist ja varem Orissaare staadioni tamme Euroopa aasta puu konkursi võiduni viinud Heiki Hanso ärgitab kõiki osalema Euroopa aasta puu valimisel. Ta tutvustab Eesti tänavust esindajat Kuningamändi ja teisi tähelepanuväärseid puid Euroopas.

Terevisioonile antud intervjuu taustaks sai näha värskeid ja maagiliselt lumiseid kaadreid Järvselja Kuningamännist, muu hulgas selgusid sellest intervjuust ka Heiki Hanso enda lemmikud tänavusel „puude Eurovisioonil“. Vaata intervjuud siit

Raadio Elmari hommikuprogrammis avas Heiki võistluse tausta laiemalt. „Eriliste puude tutvustamine avardab silmaringi ja lähendab loodust ja inimest,  tutvustab puudega seotud kultuuri,“ lausus Hanso, kes tõi esile ka võistluse rolli Euroopa-sisese turismi elavdajana. 

Ta kordas üle, et selle võistluse puhul ei ole niivõrd tähtis puu liik ja selle dimensioonid, vaid võistlevad puud, kellel on oma lugu ja seos inimestega. „Eestit esindava Kuningamänni juures Järvseljal on õppinud sadu ja sadu eesti metsamehi ja taimeteadlasi ja sestap on see inimestele tähtis puu,“ sõnas ta. Saatejuht Tiiu Sommeri tabava tähelepaneku järgi võib kõiki konkursil võistlevaid puid pidada sealse kogukonna jaoks „kuulsateks kohalikeks“. Kuula Elmari hommikjuttu siit

Euroopa aasta puu hääletamine toimub lehel treeoftheyear.org veebruari lõpuni. Iga inimene saab hääle anda kahele puule, oluline on peale hääletamist kindlasti ära oodata meilile tulev kinnituskiri ja sellel toodud lingil klõpsata, alles siis lähevad hääled lõplikult arvesse.