Süsinikust, krediitidest, maaomanikest ja loodushoiust

Kasvuhoonegaaside ehk süsinikukaubanduse teema on järjest aktuaalsem ja tekitab üha rohkem küsimusi. Oleme kokku pannud infomaterjali tutvustamaks, mis on süsinikuprojektid, milliste soovidega vahendajad maaomanike poole pöörduvad, kuidas süsinikukrediidi tekkimise protsess välja näeb ning millistele kriitilistele aspektidele tuleks enne tehingu tegemist tähelepanu pöörata. 

Et keerulisest teemast paremini aru saada, selgitame alustuseks lahti mõned põhiküsimused:

Miks süsinikuga kaubeldakse?
Euroopa Liit on lubanud aastaks 2030 vähendada heitkoguseid vähemalt 55%, et täita Pariisi Kliimakokkuleppes seatud eesmärke. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline ettevõtete kasvuhoonegaaside vähendamine, kuid alati ei ole võimalik seda piisavalt kiiresti teha. Seetõttu soovivad ettevõtted osta süsinikukrediiti, et enda tekitatud heitmeid loodusele korvata. 

Mis on süsinikuturg?
Süsinikuturud jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kohustuslikku süsinikuturgu juhitakse riikide poolt ja need kehtivad teatud spetsiifilistele tööstussektoritele, kus tegutsevad suured süsiniku emiteerijad. Vabatahtlikul süsinikuturul kaubeldakse süsinikukrediitidega, need on juhitud korporatsioonide või ettevõtete poolt ning nende eesmärk on saavutada heitmete vähendamine individuaalsete ettevõtete tasandil.

Mis on süsinikukrediit?
Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ettevõte tõendab, et ta on tasunud teatud koguse CO2 keskkonnast eemaldamise eest. Näiteks metsaomanikul on mets, mis seob süsinikku või maa, mida on võimalik metsastada ning seeläbi panna süsinikku siduma.  

Mis on süsinikuprojekt?
Projektiks nimetatakse süsinikukrediidi ostja ja maaomanike ühist tegevust, mis järgides kokkulepitud reegleid seob kiiremini, rohkem või kauem süsinikku puitmassiks ja mulda. Sellega kaasneb maaomanikule krediidi eest tasumine.

Kes on ostja? 
Ettevõtted on huvitatud metsaomanikult süsinikukrediidi ostmisest, et seeläbi vähendada enda jalajälge. Siin võiksid maaomanikud mõelda, et meie metsad ei peaks olema kattevari neile tööstusettevõtetele, kes emissioonide vähendamise ja fossiilsetest kütustest loobumisega iseseisvalt hakkama ei saa või ei taha saada. Liiga madalad süsinikukrediidi hinnad ei pane ettevõtteid oma süsinikutarvet üle hindama, sest odavam ja lihtsam on osta endale kliimaneutraalsus.

Teine grupp ostjaid on vahendajad. Nende soov on soetada süsinikukrediit mõnel juhul hinnaga 7€ tCO2eq, et müüa tulevikus krediit edasi näiteks 50€ tCO2eq lõppostjale (nt tehnoloogia- või tööstusettevõte). Müügitehinguga seatakse maaomanikule kohustused - mõnel juhul 100 aastaks. Vahendajad aga 10 aasta pärast ei vastuta, vastutavad maaomanikud.

Mis ma nüüd tegema pean?

Ehkki süsinikukauplejad soovivad maaomanikega kiiresti ja odavalt kokkuleppeid sõlmida, kehtib põhimõte „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ka siin. Pikka, 30-50 aastast kohustust ei maksa endale võtta enne, kui kõik olulised detailid nagu maaomaniku saadav kasu või talle jääv otsustusvabadus on selged. Olulisi küsimusi oleme kaardistanud maaomanikele siin: https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid.

Nõudlus krediitide järele on vabatahtlikul süsinikuturul kiires tõusutrendis, kasvades erinevatel hinnangutel 2030. aastaks 15 korda. Seetõttu ei ole maaomaniku seisukohast lepingute sõlmimisega kiiret ning pole põhjust karta rongist maha jäämist, kui võtta endale natukene rohkem aega mõtlemiseks ja otsustamiseks. 

Euroopa Liit on välja töötamas ka vabatahtliku süsinikuturu põhimõtteid. 
Hoiame maaomanikke kursis arengutega süsinikuvaldkonnas Loodushoiu Fondi kodulehel.

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

KliimaKliima

Soovituslik kirjandus: süsinikukrediidi pakkujate võrdlus turul

Kolm neist kauplevad süsinikukrediitidega. Kaks (Ecobase ja Arbonics) pakuvad tulu tavametsanduse, eAgronom põllumajanduse kõrvale. SingleEarth annab väärtuse metsa raiumata jätmisele. Firmad on küll rahvusvahelised, kuid asju saab neis ajada eesti keeles. Lepingud on inglise keeles, kuid Ecobase, Arbonics ja eAgronom pakuvad neile ka tõlget. Minimaalne maa hulk 3 ha on paika pandud vaid SingleEarthil, kuid ka teiste puhul ei ole sellest väiksema pindalaga majanduslikku mõtet tegelema hakata.

Tabelist leiate pakkujate tingimused ja ka oodatava tulu, mis aitavad maaomanikul otsustada, kas hakata sellega tegelema ja milline ettevõte vahendajaks valida.

SUUR ÜLEVAADE | Maaomanikul on võimalused süsinikusidumise ja elurikkusega lisatulu saada - Maaleht (delfi.ee)

Pille Ligi kommentaar: "Maaomanikele ei ole vahet, kas tegu on krediidimüügi või mingis muus vormis keskkonnajälje korvamisega, nende jaoks tekib ikka süsiniku sidumise kohustus.

Enne süsinikukrediidi müügi plaanimist tasub kindlasti lugeda läbi lepingute sisu ning mitte müüa krediite odavalt. Mida odavamalt müüb maaomanik, seda suurem on rohepesu oht. See tähendab, et ostja ei ole tegelikult vähendanud oma CO2 jalajälge."

KliimaKliima

Euroopa Komisjon võttis vastu vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku

Euroopa Komisjon võttis täna vastu kogu ELi hõlmava vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku, et tagada süsiniku eemaldamine ja usaldusväärne sertifitseerimine. Ettepanek edendab:

  • uuenduslikke süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiaid ja
  • säästvaid süsinikdioksiidi tootmise lahendusi ning
  • aitab kaasa ELi kliima-, keskkonna- ja saastamist vähendavate eesmärkide saavutamisele.

Kavandatav määrus peaks Euroopa Komisjoni sõnul parandama oluliselt ELi suutlikkust süsiniku sidumise arvutamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks. 

Süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on ettepanekus sätestatud süsiniku eemaldamise sõltumatu kontroll ning reeglid olemasolevate sertifitseerimisskeemide tunnustamiseks. Süsiniku eemaldamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse kavandatava määrusega neli kriteeriumit:

  1. Ennetamine: süsiniku eemaldamise tegevust tuleb täpselt mõõta ja see toob kliimale ühemõttelist kasu;
  2. Täiendavus: süsiniku eemaldamise tegevused peavad minema kaugemale olemasolevatest tavadest ja seadusega nõutust;
  3. Pikaajaline talletamine: sertifikaadid on seotud süsiniku säilitamise kestusega, et tagada püsiv talletamine;
  4. Jätkusuutlikkus: süsiniku eemaldamisega seotud tegevused peavad säilitama või kaasa aitama säästva arengu eesmärkidele, nagu kliimamuutustega kohanemine, ringmajandus, vee- ja mereressursid ning elurikkus.

Euroopa Komisjon soovib saada 2050. aastaks selle süsteemi kaasabil maailma esimeseks kliimaneutraalseks mandriks. Eesmärgi saavutamiseks peab EL vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid miinimumini. Samal ajal peab Euroopa Liit suurendama süsiniku eemaldamist atmosfäärist, et tasakaalustada heitkoguseid, mida ei saa kõrvaldada.

  • Tööstuslikud tehnoloogiad, nagu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega bioenergia (BECCS) või süsiniku otsene kogumine ja säilitamine õhus (DACCS), võivad koguda süsinikku ja säilitada seda püsivalt.
  • Põllumajanduses ja metsanduses võivad süsiniku tootmise tavad jätkusuutlikult suurendada süsiniku talletamist muldades ja metsades või vähendada süsiniku eraldumist pinnasest, et luua uus ärimudel põllumeestele ja metsameestele.
  • Pikaealised tooted ja materjalid, näiteks puidupõhised ehitustooted, võivad hoida süsinikku seotuna mitmeid aastakümneid või kauemgi.

Tänase ettepanekuga edendatakse tipptasemel puhtaid tehnoloogiaid ja toetatakse Uut Euroopa Bauhausi, tunnustades puidupõhiste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide süsiniku salvestamise võimet. Ettepanek võimaldab kasutada uuenduslikke era- ja avaliku rahastamise vorme, sealhulgas mõju loovat ja toovat rahastamist või riigiabi või riigiabi raames antavat tulemuspõhist riiklikku toetust

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele. Nelja kriteeriumi alusel töötab komisjon välja kohandatud sertifitseerimismeetodid eri tüüpi süsiniku eemaldamise tegevuste jaoks, mida toetab ekspertrühm. Ekspertgrupi esimene kohtumine on planeeritud 2023. aasta I kvartalisse.

Komisjoni ettepanek põhineb Teatis säästvate süsinikutsüklite kohta. See aitab saavutada ELi ambitsioonikat eesmärki, milleks on 310 miljoni tonni süsinikdioksiidi sidumine Euroopas. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor aastaks 2030 ja edendada looduse taastamise tegevusi kooskõlas Looduse taastamise seadusega ja Ringmajanduse tegevuskavaga. Ettepanek aitab ettevõtetel oma kliimajalajälje kohta aru anda vastavalt Ettevõtte sotsiaalse vastutuse direktiiv ja sellega seotud jätkusuutlikkuse aruandlusstandarditega, tagades avalik-õiguslike ja eraorganisatsioonide kliimaneutraalsuse väidete osas suurema läbipaistvuse.

Väljavõte ettepanekust maaomanikele

  • Süsinikku siduva põllumajanduse puhul peaks metsastamisega kogutud süsinik või turbaalade maapinnas hoitav süsinik kaaluma üles CO2 eemaldamiseks kasutatavatest masinatest tulenevad heitkogused või maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused, mis võivad olla põhjustatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest.
  • Säästlikkuse nõuded peaksid vajaduse korral ja kohalikke tingimusi arvesse võttes tuginema metsandustegevuse ja CO2 maa-aluse alalise geoloogilise säilitamise kriteeriumidele, mis sätestati komisjoni määruses (EL) 2021/213928 ja mis käsitleb metsa ja põllumajanduse biomassi tooraine säästlikkuse kriteeriume.
  • Mõõtmise metoodika peaks tagama süsiniku läbipaistva sertifitseerimise, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele või ettevõtjate rühmale, eelkõige väikepõllumajandustootjatele ja metsahaldajatele.
  • Soodustatakse erialaorganisatsioonide poolt nõustamisteenuste osutamist. Ühine põllumajanduspoliitika ja riigiabi võivad rahaliselt toetada nõustamisteenuste osutamist, teadmiste vahetamist, koolitust, teabemeetmed või interaktiivsed innovatsiooniprojekte koos põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjatega.

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Maaomanikele süsinikuturu maailmast

Enne kui Loodushoiu Fond alustas looduspõhiste süsinikuturgude uurimisega ning tõlkimisega maaomanikele, puudus Eestis selline kompetents maaomanikele. Loodushoiu Fond hoiab enda käes infot turuosaliste kohta ning tõlgib selle täna maaomanikule arusaadavasse keelde.

 

Mis on Loodushoiu Fondi lugu süsinikusellide seas? 

On ainult kolm viisi, kuidas saab panustada loodushoidu sure mõjuga. Valitsuste kaudu, filantroopide abil ning süsinikuturgude toel. Riigiti on võimalused, seadusandlus ja ootused maaomanikele erinevad, ning filantroopia ei ole piisavalt suuremahuline. Nii et järele jäävad süsiniku- ja elurikkuse turud. See ei tähenda „kõik müügiks“ #rohepesu, vaid pigem võimaldab kaasata raha seni alarahastatud loodushoiu valdkonda.

Tänases süsteemis on palju parandada – välismaa näidetel müüakse krediite liiga madala hinnaga või puudub tõeline lisanduvus. Teiselt poolt on väikemaaomanikel pea võimatu osaleda turul nii, et nad sellest ka kasu saavad. Bürokraatlikud tingimused ja tegevuse tõestamine kulutab tuhandeid töötunde.

Tellija poole peal on tarvis usaldusväärseid pakkujaid ning pakkuja soovib näha bürokraatiavaba protsessi ning tõestust, et tellija on oma jalajälge vähendanud ning ei lähe indulgentsi ostmise teed.

Eestis on õnneks olemas Metsaregister ning Maa-ametil avaandmetel kaardikihid, kust on võimalik tõdeda, kas ja mis sellel alal kasvamas on. Euroopas on aga tehingute jaoks tarvilik vabatahtlik süsinikuturg alles loomisel. Seega puudu oli platvorm, kuhu koonduvad erinevad Eesti maaomanikud oma loodushoiu projektidega ja mitte ainult süsiniku omadega.

Aga palju siis süsinikukrediit maksab?

Seda ei tea eriti keegi. On olemas kaks registrit, mis kohalduksid ka Eestisse (Verra, Gold Standard), siiski kaubeldakse paljude süsinikuühikutega väljaspool neid organisatsioone. Parimate kättesaadavate andmete põhjal räägime Maailmas 1–5 miljardi dollari väärtuses tehingutest ja 100–200 miljonist tonnist süsinikust, mis alles eelmisel aastal nn maha kanti. Maha kandmine toimub siis, kui krediit jõuab lõppostjani, kes kasutab krediiti enda jalajälje vähendamiseks.

Statistika näitab, et uusmetsastamise projektide eest makstakse keskmiselt kõige enam ja et kohustuslik turg tõmbab üles hindu ka vabatahtlikul. Aastal 2021 oli keskmine uue metsa rajamise eest süsinikukrediidi hind 7€ tCO2eq. Samas on selles statistikas sees projektid Aafrika ja Lõuna- Ameerika mandrite projektid ning lahendused, kus krediidiostja maksab taime hinna. Statistiliselt väga erinev oli aga Uus-Meremaa, kus summad olid keskmiselt 30tCO2eq ning sama on Gold Standard verifitseeritud projektidel, keskeltläbi 25€. 

Erinevate hinnangute järgi tõuseb nõudlus turul oluliselt ning täna grupisertifikaati taotlema minevale maaomanikule, kes 2023 kevad istutab, lubatakse pigem 50-100€ tCO2eq hinda.

Praegu mõjutab vabatahtlikku süsinikuturgu kolm põhimist tegurit.

  1. Ettevõtted lubasid kliimaneutraalsust ja NetZeroni jõudmist ning ostavad üha enam krediiti.
  2. Kauplejad ja investorid näevad hindade kerkimist ning hoiavad üha enam positsioone.
  3. Kolmas jõud, mida keegi ei oodanud, oli tokeniseerimise abil krüptoraha lisandumine turule.

ÜRO Kliimamuutuste saadiku, Mark Carney hinnangule tuginedes peaks nõudlus krediitide järele hüppama vabatahtlikul süsinikuturul 2030. aastaks 15 korda. Aastaks 2050. vajab Maailm kliimamuutuste peatamiseks 100x nõudluse tõusu. Seega turul tegutsevad ettevõtted hindavad, et aastaks 2030. tõuseb turg 100 miljardi dollarini, eeldades koguse ja ka hinna kasvu. 

Loodushoiu Fondis oleme keskendunud sellele, kuidas aidata kaasa looduhoiutegudesse lisaraha kaasamisele, olgu selleks tiigi rajamine või süsinikukrediidi nimel istutamine. Kõik ettevõtted, kes soovivad loodusele midagi tagasi anda, on oodatud. 

Kuidas tekib kvaliteetne süsinikukrediit metsa- ja maakasutuses?

Kvaliteetne süsinikukrediit peab olema täiendav, püsiv, võrreldav, kontrollitud ning sellel peab olema positiivne mõju kohalikele kogukondadele ja elurikkusele. Kui tegemist on looduspõhiste süsinikukrediitidega, võivad need kujutada endast süsiniku sidumist atmosfäärist (eemaldamist) või heitkoguste vältimist (vältimist/talletamist).

Mis vahe on sidumisel ehk eemaldamisel ning vältimisel/talletamisel?

Ajalooliselt ei ole siiani eriti vahet tehtud eemaldamisel (=sidumine) ja vältimisel, samuti on rahvusvahelises ja ka Eesti meedias segadus, et kes ja millega tegeleb. Õnneks kasvab nõudlus selle eristamise järele ja registrid reageerivad "eemaldamise" välja toomisega. American Carbon Register andis just välja eemaldamise märgise.

  • Uus- ja taasmetsastamine
    Sidumist saab taotleda metsastamis- ja taasmetsastamise projektidega, kuigi oluline on siiski kontrollida täiendavust. Tuleb vältida olukorda, kus on taasmetsastatud aastakümneid, ja nüüd soovitakse tavapärasele äritegevusele lisaks taotleda süsinikukrediiti.
  • Parendatud metsamajandamise praktika
    Samas tuleb meeles pidada, et paremad metsamajandamise projektid võivad osaliselt olla siiski ka sidujad, võimaldades tootlikel metsadel kasvada suuremaks, et siduda täiendavat süsinikku. Soomes näiteks on võimalus parendada puutuhaga metsa happesust, suurendades seeläbi metsakasvu (st süsiniku sidumise võimekust).
  • Talletatud heitkoguste praktika
    Siin on ülimalt oluline arvestada täiendavuse ja püsivuse riskiga - mis saab siis kui siiski metsaga tulevikus midagi juhtub. See on võimalus eelkõige looduskaitselistele metsadele.
  • Välditud heitkogused kui süsinikukrediidid
    Rahaline täiendavus tähendab, et projekti elluviimiseks oli vaja majanduslikku stiimulit. Näiteks kui süsinikukrediidi müügi läbi välditakse metsaala muutmist hooneteks või märgala kuivendamist.

Aga mis puutub raadamise ärahoidmisesse, siis alternatiive pole. Kui süsinikutulu ei oleks, tekiksid Lõuna-Ameerika metsade asemel põllumaa, karjäärid või asulad.

Sellepärast pooldatakse väga paljude looduskaitsjate poolt välditud heitkoguste ühikutega kauplemist just Lõuna-Ameerikas troopiliste metsade kaitseks. Nendeta on oht kaotada Amazonas põllumaaks. Eestis peame mõistma oma konteksti ja mõtlema, et ehk aitab leevendada SKV-le makstav süsinikukrediitide tasu riigi kulutusi looduskaitsele. 

Mida peaks ostja eelistama metsandusprojektides?

Ostja võiks alustada ja eelistada oma jalajälje vähendamist. See on täna kõige-kõige olulisem. Järgmiseks oleks väga mõjus, kui ostja tahaks teha koostööd maaomanikuga, kellega koos leitakse loodushoiu projekt, mida erakaitsealal ellu viiakse – loodushoiutöödel on üldjuhul ka pikem ajaline mõju. 

Samamoodi on hea süsinikuprojekti tunnus püsivus ja see, et tegevust ei pöörata tagasi. Muidugi on ökosüsteemid väga dünaamilised, sõltuvalt mitmest välisest tegurist, mis panevad süsiniku aastate jooksul kõikuma. Tasakaalustatud kliima tulevastele põlvedele tagab seega eelkõige dekarboniseeritud majandus, lisaks dünaamiline loodushoid ja süsinikukrediidi projektid kui võimalus rahastada süsinikku siduvaid projekte.

Kuidas näeb välja olemasolev projekti sertifitseerimise protsess täna? Kuidas Loodushoiu Fond sobitub?

Tänase looduspõhise projekti jaoks on mujal maailmas võimalik palgata konsultatsioonifirma, kes tuleb ja teeb mõõtmisi, hindab süsinikuvarusid ja lähtealuseid. Seejärel esitate selle registrile süsinikumajanduse kavana, mis seejärel saadab audiitori krediidi väljastamiseks ülevaatust läbi viima. Kuid maa-alad, mida on vaja kokku saada, et taotlemine oleks kuluefektiivne, on Eesti kontekstis liialt suured.

Seega oleme teinud koostööd eraettevõtetega, et tekiks Eestisse sarnaselt metsaomanike PEFC/FSC grupisertifikaadi taotlemise võimalus. Eestis on olemas kaks süsinikukrediidi kirjutajat – Ecobase ja Arbonics. Nad ei võta konsultatsioonitasuna raha vaid 10% Teie tekkivatest krediitidest.

Loodushoiu Fond koos maaomanike erialaliitudega räägib läbi tingimuste osa, et need lepingud lähtuksid reaalsetest võimalustest ja kaitseksid ka maaomanikke, kes võtavad 40 aastased kohustused. Teisipidi oleme selgitanud finants ja IT taustaga süsinikuprojektide kirjutajatele, et Eesti õigusruumis ei ole metsadesse puutuha toomine süsiniku sidumise suurendamiseks lubatud, mistõttu seda ei ole sarnaselt Soomega võimalik Eestis rakendada. 

Meie eesmärk ei ole olla krediidi väljastaja ega sertifitseerija. Selle asemel on meie eesmärk teha koostööd maaomanikega, kel loodushoiu projektid, et luua andmeplatvorm, mille abil on näha kõik eramaa loodushoiu projektid, sh erakaitsealad. 

Loodushoiu Fondi visioon on aidata järgmise kahe aastakümne jooksul hoida, taastada ja aidata haruldastel liikidel ellu jääda tuhandetel hektareil Eestimaal. 

Kui meil õnnestub rahalisi vahendeid selleks suunata, kahtlemata oleme väärtuslik organisatsioon. Lisaks saame oma andmete ja tehniliste võimalustega võimendada loodusalade seiret ja haldamist eramaal, mis on tarvilik tuleviku “NetZero-loodus-metsa-positiivse-süsinikuneutraalse-negatiivse” ühiskonna ülesehitamiseks. Teisisõnu - selleks, et inimkond ellu jääks.