Nursipalu harjutusväli sai Euroopa Maaomanike Organisatsiooni keskkonnamärgise

Nursipalu harjutusväli on saanud ametlikult Wildlife Estates Label keskkonnamärgise. Tegemist on Eestis esimese ja ainsa sellise keskkonnamärgise omistamisega avalikus sektoris.

„Wildlife Estates Label keskkonnamärgise saamine tähendab muuhulgas, et oleme Nursipalu harjutusväljal rakendanud edukalt keskkonnaga arvestavat majandamist ning seda tunnustati rahvusvahelise selgesõnalise märgisega, mis vastab kindlatele kvaliteetkriteeriumitele. Oleme õnnelikud, et meil on nii väärtuslik maa-ala ja meie ülesanne on seda väärtust heaperemehelikult säilitada.  Oluline on ka, et Nursipalu harjutusväljal on looduskaitseline ja riigikaitseline tegevus ühendatud ning käesolev on hea näide selle sümbioosi võimalikkusest,“  ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart.

Töö käigus koguti andmeid 14 põhilise indikaatori ja neid iseloomustavate näitajate kohta. Hindamise tulemus on 250 hindepunkti, mis on 40 võrra suurem lävendist, mida on vaja saavutada, et keskkonnamärgist taotleda. Märgis kehtib 5 aastat ja seejärel hinnatakse uuesti kuidas on maakasutamise käigus loodust hoitud.

Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) poolt akrediteeritud Wildlife Estates Label hindaja Ants Varblase hinnangul on Nursipalu tunnustamine hea näide sellest, kuidas isegi nii intensiivse maakasutuse käigus, nagu kaitseväe õppused, on võimalik teha panus keskkonnahoiule ja kujundada inimeste suhtumist loodusesse. „Märkimist väärib ka kümnest kohustusest koosneva harta allkirjastamine, mille peamiseks sisuks on panustamine  elurikkuse suurendamisse ja selle propageerimisele,“ lisas ta.

Hindamise tulemusena järeldati, et Nursipalu harjutusväljal on looduslikult ja asukohast tingituna väga elurikas ala. Hindamisele ja väärtuste esiletoomisele aitas oluliselt kaasa aspekt, et keskkonnategevused on ohjatud, omatakse head ülevaadet  loodusväärtustest ning tegutsetakse keskkonnakorralduskava alusel. Kava alusel tegutsetakse süsteemselt oluliste keskkonnaaspektidega ning välditakse keskkonnariske.

Lisaks keskkonnakorralduskavale on maa-alal läbi viidud erinevaid keskkonnauuringuid, näiteks maa-ala kasutamise taluvuskoormuse analüüs. Jahipidamine on reguleeritud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kinnisasjade jahindusliku kasutamise lepingutega.

Nursipalu harjutusväljal asub ka Keretü looduskaitseala ning selle koosseisus 2020. aastal taastatud Keretü soo. Soo taastamisega aidati kaasa elurikkuse seisundi paranemisele ning loodi uusi elu- ja pesitsusvõimalusi. Hetkel on koostamisel Nursipalu harjutusvälja maastikuhoolduskava, mille raames töötatakse välja harjutusvälja taimestikku ja kooslusi arvestav parim praktika maastiku hooldamisel erinevates harjutusvälja piirkondades.

Märgise pidulik üleandmine toimus laupäeval Pärnus kogu pere metsapäeval. Eesti Erametsaliidu poolt juba 5. aastat korraldatava metsapäeva eesmärk on tutvustada metsandust ja metsaomanikke ning tuua metsateadmised linnaelanikele lähemale. Kogu pere metsapäeva korraldatakse igal aastal mullu parima metsamajandaja tiitli saanud metsaomaniku kodumaakonnas, järgmisel aastal toimub metsapäev Ida-Virumaal.

Fotol vasakult paremale: Ants Varblane (Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) akrediteeritud hindaja), Ants Erik (Eesti Erametsaliidu juhatuse liige), Heilika Reinvart (RKIK taristuosakonna juhataja) 

Foto: Erlend Štaub

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!

Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.

Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.

Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.   

Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit 

Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit 

 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Laekunud meenutused põlistavad Kuningamänni rolli sümbolpuuna

 

Eestit Euroopa aasta puu võistlusel esindava Järvselja Kuningamänni kohta laekunud mälestuskillud kinnitavad puu tähtsust paljude inimeste jaoks. 

 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii kogus ka Loodushoiu Fond Kuningamänni kohta meenutusi. Neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja. 

 

Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Nende ja teiste saabunud meenutustega saab tutvuda siin.

 

Video pühendas Kuningamännile ansambel Metsatöll, seda saab vaadata siit.

 

Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Hääletada saab lehel treeoftheyear.org 28. veebruarini. Igaüks saab anda kaks häält, peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel on vaja klõpsata, et hääled lõplikult arvesse läheks. Euroopa aasta puu 2022 kuulutatakse välja 22. märtsil.