Erinevate metsanduslike huvide kohtumine Lääne-Harju puistutes

Erasmus+ õppeprojekt toob kokku eri taustaga noored Eestist ning pärast piirangute lõppemist ka Tšehhist ja Poolast. Õppereisi eesmärkideks on erialal töötavate noortele teadmiste arendamine metsanduse mittepuidulistel ja ökosüsteemiteenuste teemadel.

Lääne-Harju vallas on erakordselt kaunis loodus. Rannaala hoogne kasutus Lohusalus toob kaasa suure külastuskoormuse ja probleemse autode parkimise rannamännikutesse. Samaaegselt soovitakse piirkonnas elurikkusi säilitada vääriselupaikade näol ja hoiduda merereostusest. Lisandub majaomanike huvi säilitada kinnisvara väärtuse, et säiliks privaatne elukeskkond ning kõrghaljastus. Vastuolulised huvid ja kõrgendatud avalik huvi on väljakutse Lääne-Harju vallale, kes on tellinud analüüsid elurikkuse ning analüüsib potentsiaalsete sotsiaalsete huvide vahel tasakaalu leidmise võimalust  Lohusalus. Elu enklaavide projekti üks õppealadest on Lohusalu luitemännik, ning metsanduse taustaga noorte projektis osaleja Airiin Vaasa tõdes, et mistahes ehitusprojektide kooskõlastamine - olgu teed, maabumissillad või majad - ja huvide tasakaalu otsimine on keeruline protsess.

Siret Valge, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse üliõpilane lisas, et piirkonna eripäraks on ka võimalik merereostuse suurenemine. „Meie igaühe võimalus ja sportlik huvi võiks olla võtta kaasa ja otsida, enda poolt kaasa toodud toidu pakenditele, joogitopsidele ning suitsukonidele  lisaks ka rannast leitud prügi. Räimel puudub võimalus koni prügikasti visata“.

Maikuine õppepäev viis meid lisaks ka loodushoiuga tegeleva maaomaniku Ando Eelmaa juurde, kelle kodutalus kasvatatakse maheveiseid, hoitakse pärandkooslusi ja taimeaias tegeldakse metsaistikute ning looduslähedaste püsikute kasvatamisega. Tallinna Ülikooli keskkonnaplaneerimise üliõpilane Anete Altrov tõdes, et tegu oli inspireeriva infoga, sest keskkonnaplaneerimise erialal puudub otsene metsandust tutvustab õppeaine ning ta loodab, et  välismaa noored saavad suve lõpus samasuguse positiivse emotsiooni osaliseks. 

14. augustil Paekalda Puhkekeskuses toimuval seminaril ning Tšehhi, Eesti ja Poola noorte seminari käigus tutvustatakse Lohusalu näidisaladel tervendavate metsade põhimõtteid. Metsandustudeng Ain Näkk sõnab, et projektiga soovitakse saada teadmised, mis on testitud Rootsi metsandusteadlaste ja arstide poolt, kes analüüsisid ja rakendasid tervendava mõjuga metsade loomiseks teatud metsamajandamise meetodeid. Lisaks analüüsitakse sotsiaalsete ja loodushoiu eesmärkide tagamise võimalusi nii Lohusalus kui Ohtu metsas ning loodushoiu põhimõtteid endisel põllumaal Penta maaüksusel.

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!

Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.

Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.

Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.   

Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit 

Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit 

 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Laekunud meenutused põlistavad Kuningamänni rolli sümbolpuuna

 

Eestit Euroopa aasta puu võistlusel esindava Järvselja Kuningamänni kohta laekunud mälestuskillud kinnitavad puu tähtsust paljude inimeste jaoks. 

 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii kogus ka Loodushoiu Fond Kuningamänni kohta meenutusi. Neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja. 

 

Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Nende ja teiste saabunud meenutustega saab tutvuda siin.

 

Video pühendas Kuningamännile ansambel Metsatöll, seda saab vaadata siit.

 

Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Hääletada saab lehel treeoftheyear.org 28. veebruarini. Igaüks saab anda kaks häält, peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel on vaja klõpsata, et hääled lõplikult arvesse läheks. Euroopa aasta puu 2022 kuulutatakse välja 22. märtsil.