ELU ENKLAAVID

Väikemetsaomanikele suunatud projekt õpetab, kuidas pakkuda ökosüsteemiteenuseid.

Elurikkust hoidvad alad ongi elu enklaavid.

Me arendame väikemetsaomanike teadlikkust mittepuidulise metsakasutamise võimalustest ja arendame rahvusvahelist võrgustikku Tšehhi ja Poola kogukondadega.

Enamikke otsuseid maakasutussektoris määrab ära turustatav kaup - taristud, toit, puit; mille tulemusena need ökosüsteemiteenused, mida ei ole võimalik turustada, võivad jääda tähelepanuta. Need turustamata hüved on sageli väärtuslikumad kui turustatavad - mõelgem puhtale veevarustusele või puhtale õhule. 

Tänaseni on puudu selge juhendmaterjal neile metsaomanikele, kellel ei ole puidu tootmise eesmärke. Teisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvaid alasid majandatakse sageli erineva vaatenurgaga ja see muudab need elu enklaavideks.

Me loome selle projekti käigus metsakaardid, mis pakuksid maaomanikele informatsiooni, kuidas jõuda soovituni. Olgu see siis mitmekesisus või kõrge sotsiaalse väärtusega mets.

Eksklaav on taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat. Sõnamänguna kasutame enklaavi terminit, mille kaudu püüame võimalikult lühidalt edasi anda projekti eesmärki – suurendada florat-faunat just paigas, kus on nende harilik levila."

Rafael Milerman

Lääne-Harju piirkonnas käivitus rahvusvaheline projekt projekt „Elu enklaavid“, mille eesmärk on viia kokku huvigrupid nii kohalikus kogukonnas Eestis, Poolas, Tšehhis kui ka riigiüleselt, et tugevdada väikemetsaomanike teadlikkust ökosüsteemiteenuste pakkumise võimalustest metsades. 

Projekti käigus loodavatel pilootaladel näidatakse, kuidas luua ja hooldada neid väikeomanduses olevaid metsi, kus metsade majandamise eesmärgiks on pakkuda üha rohkem ökosüsteemiteenuseid. Samuti soovitakse tutvustada, kuidas loodavad ökosüsteemiteenused toovad kasu omanikule, säilitades samas metsa looduslikku mitmekesisust ning väärtuslikke ökoloogilisi ja maastikulisi omadusi. 

Plaanis on luua partnerite peale kokku vähemalt viis erinevat katseala, mille baasil koostatakse juhendid selle kohta, kuidas jõuda hetkeseisust metsas omaniku unistuste metsani. Koostatav käsiraamat õpetab huvilisi aktiivselt tegelema maastikukujunduse ja taasmetsikustamisega projekti käigus kokku koondatud parima teadmise põhjal.

Kohalik tegevusgrupp Sdruženi Splav on 2014. aastal asutatud valitsusväline organisatsioon, mille missiooniks on tuua ja töötada koos inimeste ja maapiirkondade heaks.

Lääne-Harju Koostöökogu on 2006 asutatud organisatsioon ja tegevusgrupi missiooniks on piirkonna elu edendamine kodanikuühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koostöös ning algatuste toetamine ja elluviimine LEADER põhimõtteid rakendades

Poola Ökoloogia Klubi on 1980. aastal Poolas asutatud üleriigiline mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mille missiooniks on toetada säästvat arengut, säästa ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste elu ja tervist.

Loodushoiu Fond on Lääne-Harju Koostöökogu partner, kelle rolliks jääb viia info uute materjalidega maaomanikeni ning hallata veebilehte.

Projekti toetab Erasmus+.

Uudised

BiodiversityBiodiversity CommunityCommunity ForestForest

Erinevate metsanduslike huvide kohtumine Lääne-Harju puistutes

Erasmus+ õppeprojekt toob kokku eri taustaga noored Eestist ning pärast piirangute lõppemist ka Tšehhist ja Poolast. Õppereisi eesmärkideks on erialal töötavate noortele teadmiste arendamine metsanduse mittepuidulistel ja ökosüsteemiteenuste teemadel.

Lääne-Harju vallas on erakordselt kaunis loodus. Rannaala hoogne kasutus Lohusalus toob kaasa suure külastuskoormuse ja probleemse autode parkimise rannamännikutesse. Samaaegselt soovitakse piirkonnas elurikkusi säilitada vääriselupaikade näol ja hoiduda merereostusest. Lisandub majaomanike huvi säilitada kinnisvara väärtuse, et säiliks privaatne elukeskkond ning kõrghaljastus. Vastuolulised huvid ja kõrgendatud avalik huvi on väljakutse Lääne-Harju vallale, kes on tellinud analüüsid elurikkuse ning analüüsib potentsiaalsete sotsiaalsete huvide vahel tasakaalu leidmise võimalust  Lohusalus. Elu enklaavide projekti üks õppealadest on Lohusalu luitemännik, ning metsanduse taustaga noorte projektis osaleja Airiin Vaasa tõdes, et mistahes ehitusprojektide kooskõlastamine - olgu teed, maabumissillad või majad - ja huvide tasakaalu otsimine on keeruline protsess.

Siret Valge, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse üliõpilane lisas, et piirkonna eripäraks on ka võimalik merereostuse suurenemine. „Meie igaühe võimalus ja sportlik huvi võiks olla võtta kaasa ja otsida, enda poolt kaasa toodud toidu pakenditele, joogitopsidele ning suitsukonidele  lisaks ka rannast leitud prügi. Räimel puudub võimalus koni prügikasti visata“.

Maikuine õppepäev viis meid lisaks ka loodushoiuga tegeleva maaomaniku Ando Eelmaa juurde, kelle kodutalus kasvatatakse maheveiseid, hoitakse pärandkooslusi ja taimeaias tegeldakse metsaistikute ning looduslähedaste püsikute kasvatamisega. Tallinna Ülikooli keskkonnaplaneerimise üliõpilane Anete Altrov tõdes, et tegu oli inspireeriva infoga, sest keskkonnaplaneerimise erialal puudub otsene metsandust tutvustab õppeaine ning ta loodab, et  välismaa noored saavad suve lõpus samasuguse positiivse emotsiooni osaliseks. 

14. augustil Paekalda Puhkekeskuses toimuval seminaril ning Tšehhi, Eesti ja Poola noorte seminari käigus tutvustatakse Lohusalu näidisaladel tervendavate metsade põhimõtteid. Metsandustudeng Ain Näkk sõnab, et projektiga soovitakse saada teadmised, mis on testitud Rootsi metsandusteadlaste ja arstide poolt, kes analüüsisid ja rakendasid tervendava mõjuga metsade loomiseks teatud metsamajandamise meetodeid. Lisaks analüüsitakse sotsiaalsete ja loodushoiu eesmärkide tagamise võimalusi nii Lohusalus kui Ohtu metsas ning loodushoiu põhimõtteid endisel põllumaal Penta maaüksusel.

BiodiversityBiodiversity CommunityCommunity ForestForest

Väikemetsaomanikele suunatud projekt õpetab, kuidas pakkuda ökosüsteemiteenuseid

Lääne-Harju piirkonnas käivitus rahvusvaheline projekt projekt „Elu enklaavid“, mille eesmärk on viia kokku huvigrupid nii kohalikus kogukonnas Eestis, Poolas, Tšehhis kui ka riigiüleselt, et tugevdada väikemetsaomanike teadlikkust ökosüsteemiteenuste pakkumise võimalustest metsades. 

Projekti käigus loodavatel pilootaladel näidatakse, kuidas luua ja hooldada neid väikeomanduses olevaid metsi, kus metsade majandamise eesmärgiks on pakkuda üha rohkem ökosüsteemiteenuseid. Samuti soovitakse tutvustada, kuidas loodavad ökosüsteemiteenused toovad kasu omanikule, säilitades samas metsa looduslikku mitmekesisust ning väärtuslikke ökoloogilisi ja maastikulisi omadusi.  

„Lääne-Harju Koostöökogu on juba varasemalt koostööd teinud juhtpartneriga Tšehhist, kes kutsus meid nüüd kaasa lööma kogukonnale ja metsaomanikele suunatud Erasmus programmi projektis,“ selgitas Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse esimees Rafael Milerman

„Eksklaav on taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat. Sõnamänguna kasutame enklaavi terminit, mille kaudu püüame võimalikult lühidalt edasi anda projekti eesmärki – suurendada florat-faunat just paigas, kus on nende harilik levila,“ lausus Rafael Milerman. Ta lisas, et elu enklaavide projekti sihtgrupp on peremetsaomanikud, kel on huvi oma maadel suurendada bioloogilist mitmekesisust ja ökoloogilisi väärtusi. 

Kogukonna huvidest antud projektis rääkides märkis Lääne-Harju valla keskkonna- ja planeeringute osakonna juhataja Kerli Lambing, et erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumine võib olla mõnes paigas konflikti lahendamise jaoks ainuvõimalik tee ning seetõttu on väga tänuväärne kohaliku kogukonna, valla ja noorte kaasamine ettevõtmisesse. 

Plaanis on luua vähemalt viis erinevat katseala, mille baasil koostatakse juhendid selle kohta, kuidas jõuda hetkeseisust metsas omaniku unistuste metsani. Koostatav käsiraamat õpetab huvilisi aktiivselt tegelema maastikukujunduse ja taasmetsikustamisega projekti käigus kokku koondatud parima teadmise põhjal.

„Unistuste metsani jõudmiseks tuleb teada seadusandlust ja reegleid, omandiküsimusi ning eelkõige keskkonnast tingitud võimalusi nagu näiteks veerežiimi või mullahappesust. Seetõttu on väikemetsaomanikele antud materjali koostamine vajalik,“ sõnas Erametsaliidu juhatuse esimees ja Lääne-Harju valla elanik Ando Eelmaa.  

Elu enklaavide projekti rahastab Euroopa Liidu Erasmus programm ning see kestab 1. juunist 2020 – 31. märtsini 2023. 

Partnerid

Sdruzeni SPLAV, z.s., juhtpartner Tšehhis

Ecological Club, partner Poolas 

BiodiversityBiodiversity CommunityCommunity ForestForest

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit