AASTA PUU

Otsime lugudega puid, mis kõnetavad kogukondi ja tutvustavad Eestit Euroopas.

Eesti aasta puu - osa Eesti loodus- ja kultuuripärandist.

Eesti ja Euroopa aasta puu eesmärk on rõhutada vanade puude tähtsust loodus- ja kultuuripärandis. Erinevalt teistest võistlustest ei keskendu Euroopa aasta puu ilule, suurusele ega vanusele, vaid pigem puu loole ja selle seosele inimestega.

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile hoidmist väärivaid puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Selleks valib iga riik esmalt välja oma aasta puu ja nende seast valitakse rahvahääletusega Euroopa aasta puu 2022. Tähtsam kui puu kõrgus, suurus, vanus või muu on emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob.

Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral. 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm. 

Põlispuudel on väga eriline roll – kanda mälestusi.

Hendrik Relve

Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond.

Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Ühe oma tegevusena soovib Loodushoiu Fond kaasa aidata sellele, et Eestis sirguvad tähelepanuväärsed põlispuud saaksid paremini  väärtustatud ja esile toodud.

Euroopa tasemel läheb hääletamiseks 2022. aasta kevad-talvel.

Eesti esitab oma kandidaadina 2022. aasta Euroopa puu konkursile väärika ajalooga Kuningamänni.

Majesteetlik Kuningamänd on puu, kel on eriline koht paljude inimeste südames. Miks? Sest just selle puu juurde on elutee viinud sadu biolooge, metsamehi ja teiste erialade üliõpilasi, kelle akadeemilise hariduse osaks on olnud praktikumid Järvseljal. See on sümbolpuu, mille võimas jäme tüvi kõrgub üle teiste puude, olles justkui ausambaks Eesti metsandus- ja loodusharidusele. 

Kuningamänd sirgub  Eesti metsameeste Mekas Järvseljal. Puu hakkas kasvama umbes samal ajal, kui pandi alus Tartu Ülikoolile, ehk umbes 380 aastat tagasi. 

Teadaolevalt on Kuningamänd mahult Eesti suurim puu – tema tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Võrdluseks – korraliku tavalise palgipuu maht on umbes 1 kuupmeeter. Kuningamänni tüvi läheb kõrgele üles, ilma et ta palju peenemaks muutuks, ja see pole mändide puhul sugugi tavaline. 

Männi ümbermõõt on 3,25 meetrit ja kõrgus 33, aga nendelt parameetritelt on Eestis oluliselt suuremaid puid. Kuningamänni eriline väärtus on seotud tema tähtsusega kohaliku kogukonna ja Eesti metsandushariduse jaoks. 

Akadeemilist metsandusharidust on Järvseljal jagatud juba 100 aastat, alates aastast 1921, mil Eesti metsateaduse rajaja Andres Mathiesen kirjutas Järvseljalt Tartu Ülikooli rektorile, et sealne mets on võetud ülikooli valitsemise alla. Ala sobis selleks hästi, sest seal esinesid pea kõik metsa kasvukohatüübid ning olemas oli jahiloss, mis sobis õppejõudude ja üliõpilaste eluruumideks.

Tartumaal Kastre vallas Järvselja külas kõrguva Kuningamänni juurest möödub Järvselja õpperada, mille ääres saab näha ka ürgmetsa ehk Eesti vanimat metsakaitseala. Sealses põlismetsas pole tehtud ligi sada aastat ühtki raiet ega koristatud surnud puid või tuulemurdu ning nii saab rajal liikudes aimu, milline näeb Eesti oludes välja tõeline ürgmets. Mobiililevi on kohati heitlik ning nii mõnigi on kohanud sealkandis karu.

Jaga meiega oma lugu või fotomeenutust Järvselja Kuningamännist ja toeta väärikat puud Euroopa aasta puu konkursil! Kuningamänni esiletõstmisega avaldame ka tänu kõrgel tasemel Eesti metsandusharidusele, mis tähistab 2021. aastal oma sajandat sünnipäeva. 

Saada sinagi oma mälestus, foto või video Kuningamännist. Teie lugusid seoses Kuningamänniga ootame 2021. aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu[ätt]loodushoiufond.ee.

Lood võivad olla lühikesed, pikad, naljakad või kurvad – oluline on, et selles väljenduks sinu suhe Kuningamänniga. Saabunud lugude põhjal paneme 2022. aastal kokku Kuningamänni loo, mille saadame võistlema Euroopasse.

Loodushoiu Fondi partneriteks on Eesti aasta puu eest hoolitsev maaomanik.

Täna kuulub ala, kus Kuningamänd kasvab, Järvselja õppe- ja katsemetskonnale ning seda haldab selleks loodud sihtasutus. Tänaseni asuvad Järvseljal paljud Eesti metsanduslikud katsealad ja seal sünnib meie metsateadus. Järvselja laantes viivad oma praktikume läbi mitmete Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli instituutide üliõpilased.

Euroopa aasta puu eestvedajaks on Environmental Partnership Association

Kogume toetust Eesti aasta puu Euroopasse viimiseks. Annetust kasutatakse:

  1. hääletuskeskkonna rendikulude jaoks
  2. tutvustuseks mõeldud video kulude jaoks
  3. tõlkekulude katmiseks

Saaja: Sihtasutus Loodushoiu Fond

A/A: EE727700771006136155

Viitenumber (ettevõte): 32120

Viitenumber (eraisik): 32133

Selgitus: Eesti aasta puu

Uudised

BiodiversityBiodiversity CommunityCommunity ForestForest

Kuningamänd Euroopasse!

Jaga meiega oma lugu või fotomeenutust Järvselja Kuningamännist ja toeta väärikat puud Euroopa aasta puu konkursil! Kuningamänni esiletõstmisega avaldame ka tänu kõrgel tasemel Eesti metsandusharidusele, mis tähistab 2021. aastal oma sajandat sünnipäeva.

Teie lugusid seoses Kuningamänniga ootame 2021. aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee.

Eesti on sellest konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.

Sel aastal korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond, tehes selleks koostööd loodusemees Hendrik Relve ja arborist Heiki Hansoga.

2021. aastal loodud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad vabatahtlikult maaomanikud. Partneritena saavad kaasa lüüa nii eraisikud kui ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonid.

Aasta puu võistluse hääletamine algab juba 1. veebruaril. Hääletamiseks vajuta siia 

Lisainfo:

Hendrik Relve, hendrikrelve[ätt]gmail.com

Kuningmänniga seotud lood ja meenutused ja muu info seoses konkursiga: aastapuu@loodushoiufond.ee

CommunityCommunity

Hendrik Relve põlispuudest

Septembrikuises Eesti Looduses vestles Toomas Kukk looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega põhjalikult põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, suurte puude mõõtmise iseärasustest ja pärimuspuu mõistest. „Mulle on olnud tähendusrikas folkloristide väide, et pärimuspuu väärtust saab hinnata selle järgi, kui palju leidub temaga seotud lugusid,“ rääkis Hendrik Relve. „Lugude sisu on seejuures teisejärguline. Kui ühe puu kohta on kogunenud väga palju lugusid, siis järelikult on see olnud kohaliku rahva silmis tähtis puu.“

Hendrik Relve toob intervjuus Eesti Loodusele välja põlispuude kaks olulist poolt: bioloogilise ja kultuurilise. „Kultuuriline on sama tähtis, aga neid kahte ei saa kõrvutada. Mõlemat poolt tuleb väga hoolikalt uurida,“ on ta kindel. Loost saab nõuandeid ka juhuks, kui juhtute loodusest leidma hästi suure puu ja soovite seda infot laiemaltki jagada.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Põlispuude saatus sõltub palju maaomanikust,“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Eesti Loodusest (9/2021) siit 

https://www.loodusajakiri.ee/utled-polispuu-motled-hendrik-relve/

Pildil Tamme-Lauri tamm 

Pildi autor: Jüri Pere

BiodiversityBiodiversity CommunityCommunity ForestForest

Puude eurovõistlusel võistlevad lood

Euroopa aasta puu valimist võib võrrelda eurolaulu võistlusega, aga seal ei võistle omavahel mitte laulud, vaid lood. „Puude lood peavad kõnetama eurooplast,“ tõi Hendrik Relve välja intervjuus ETV saatele „Ringvaade“, kus ta europuu valimise telgitaguseid avas.

Relve tutvustas tänavust Euroopa aasta puud, ligi tuhande-aastast Hispaania tamme, ning andis ülevaate, mida Euroopa aasta puu valikul tähtsaks peetakse. Hendrik Relve jaoks on puud alati elusolendid ning rääkides Eesti tänavusest kandidaadist, Järvselja Kuningamännist, rõhutas ta: „Mänd küll, aga milline mänd!“. Ta kirjeldas puu uhket tüve, tõi välja strateegilised mõõdud ning mõtestas puuhiiglase sümboolset tähendust kohaliku kogukonna ja kõigi nende jaoks, kes Eestis akadeemilist metsandusharidust on saanud.

Kõigi meenutused ja mälestused, kes Kuningamänniga kokku on puutunud, on oodatud aadressile aastapuu@loodushoiufond.ee 2021. aasta lõpuni. 

Nii saab Eesti kokku panna Kuningamänni loo ja saata ta võitlema Euroopa 2022. aasta puu tiitli nimel. 

Hendrik Relve vestlust Grete Lõbuga ETV „Ringvaates“ (3.11.2021) saab järele vaadata siit: https://etv.err.ee/1608391067/kuningamand

Kuula ka Hendrik Relve intervjuud Vikerhommikus (27.11.2021) https://vikerraadio.err.ee/1608383177/hendrik-relve-hendrik-relve-euroopa-puuks-kandideeriva-kuningamanni-tervis-on-hea 

Kuku raadio pärastlõunasaates (2.11.2021) - https://kuku.postimees.ee/podcast/kuku-parastlouna/111421 

 

Fotol: Euroopa Aasta Puu 2021